neljapäev, 29. mai 2008

Minu kõne tänasel meeleavaldusel Tammsaare pargis "Päästkem Eesti metsad"

Minu eelkõnelejad rääkisid juba üpris põhjalikult RMK kavandatavast reformist ja paljudest hädadest ning ohtudest, mis selle realiseerumine endaga kaasa tooks. Kuna te kõik olete juba üleinformeeritud, siis ei hakka ma teile enam detaile üle kordama, vaid räägiksin alustuseks hoopis veidi riigimetsade ajaloost.
Nimelt on Eesti riigimetsi läbi metskondade majandatud alates 1918.aastast, seega juba ligi sajandi. Metskondade arv on loomulikult selle aja jooksul korduvalt muutunud, kuid territoriaalne mudel on jäänud samaks. See tähendab, et praegune süsteem on ennast õigustanud sõltumata riigikorrast ja kümnetest valitsuse vahetustest. Selle aasta 01.juulist on kavandatud riigimetsas aga suurimad muudatused viimase 90 aasta jooksul. Imelikul kombel on antud reformi heaks kiitnud ka Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu, mille põhiliseks ülesandeks peaks olema metsade heaolu eest seismine. Paraku seavad RMK struktuurimuudatused aga esikohale metsast tulu teenimise, jättes kõrvale metsade sotsiaalse ja kultuurilise poole.
Minu meelest juhindub Keskkonnaministeerium nimetatud seadusemuudatusi põhjendades taas kord reformierakondlikust populistlikust loosungist: „Riik on halb peremees.“ Kui riik on riigimetsade jaoks halb peremees, siis kes üldse oleks hea peremees? Praegusi plaane vaadates jääb mulje, et riigi palgal olevad metsandusspetsialistid ning metsnikud on muutunud lihtsalt erasektori jaoks tülikaks ning teerulli meetodit kasutades püütakse nende sõnaõigust Eesti metsade osas vähendada või sootuks ära võtta. Kui see reformierakondlase Jaanus Tamkivi eestvedamisel õnnestub, siis võime ainult aimata, mis meie imeilusast rohelisest kodumaast alles jääb.
Tahaks aga loota, et ülejäänud Eesti parteid sellise lauslollusega kaasa ei lähe ja Reformierakonna soovunelm siiski ei täitu. Head eeskuju kõigile erakondadele näitasid selles küsimuses hiljuti 5 poliitilist noorteorganisatsiooni. Ma pean silmas Keskerakonna Noortekogu eestvedamisel valminud ühist pressiteadet Riigimetsa Majandamise Keskuse reformi vastu. Tähelepanuväärseks teeb selle asjaolu, et allakirjutanute seas olid peale opositsiooniliste noortekogude ka Noor-Isamaa ja noored sotsid, kelle emaerakonnad teatavasti praegusesse koalitsiooni kuuluvad. Siinkohal peaksidki Sotsiaaldemokraadid ja IRL noortest eeskuju võtma, selja sirgu ajama ning oma seisukoha ka valitsuse laua taga maksma panema.
Eesti rahva ja meie loodusressursside heaolu on minu hinnangul siiski olulisem kui mõnede ärimeeste soov Eesti metskondadest lagedaks raiuda ja puude laiaulatusliku müügi pealt kiirelt raha teenima hakata. Me ei saa lähtuda Louis XV loogikast, et „Pärast meid tulgu või veeuputus“. Kaunis loodus ja ennekõike rohked metsad on ja jäävad Eesti olulisimaks looduslikuks väärtuseks ning meie kõigi kohustus on neid kaitsta.

esmaspäev, 26. mai 2008

Uus portaal lööb Rahvarinde mälestuse särama


Alates tänasest on kõigile huvilistele avatud uus Rahvarinde teemaline portaal aadressil www.rahvarinne.ee
Portaali on koondatud Rahvarindega seotud sündmused. Kodulehekülje külastajale pakutakse ajalehtedes ilmunud Rahvarinde teemalisi artikleid, pilte, dokumente, sümboolikat ja videomaterjale. Samuti on kodulehel kajastatud Rahvarinde 20. juubeliga seotud üritused ja tegemised.
Kodulehekülg on mõeldud kõigile – neile, kes olid tol ajal asja sees, kuid ka noortele, kellele veebileht heaks õppematerjaliks võiks olla. Samuti leian, et loodud kodulehekülg on abivahendiks kooliõpetajatele, ajaloohuvilistele, poliitikutele ja miks mitte ka ajakirjanikele.

Erakogudest andsid portaali loomiseks materjale mitmed 20 aastat tagasi ja ka tänapäeval Eesti ühiskonnas aktiivselt tegevad inimesed nagu kirjandusteadlane Mati Hint, ärimees Rein Kilk, Tallinna linnapea Edgar Savisaar jt.
Suur tänu kõigile, kes andsid oma panuse lehekülje valmimisel. Eriline tänu kuulub professor Rein Ruutsoole sisuka ja põhjaliku töö eest Rahvarinde kronoloogia koostamisel.
Samuti kutsume kõiki inimesi portaalis jagama oma mälestusi murrangulistest sündmustest 20 aastat tagasi. Rahvarinde meenutuste kodulehekülg ei ole valmis vaid see täieneb pidevalt koostöös selle külastajatega“.
Portaali tellija on Keskerakond ja tehniline teostaja Pointhree OÜ.

neljapäev, 22. mai 2008

Rein Lang peidab oma isiklikku suhet parteiliste sihtasutustega


Seoses justiitsminister Rein Langi süüdistustega Keskerakonna ja Jüri Vilmsi sihtasutuse vastu tunnistan, et mulle jääb selline rünnak arusaamatuks. „Jüri Vilmsi SA ei ole mingi Keskerakonna „sidusorganisatsioon” vaid iseseisev sihtasutus. See, et selle asutajad on Keskerakonna liikmed, ei muuda asja. Vastasel juhul võiks öelda, et ka Tallinna sadam on Reformierakonna sidusorganisatsioon, sest selle nõukogus tegutsevad mõjukad reformierakondlased. Sama võiks öelda ka kullaäri Tavid ja paljude teiste sihtasutuste või aktsiaseltside kohta, kus tegutsevad reformikad.”
Tunnen aga muret selle pärast, et Rein Lang varjab oma isiklikku suhet sihtasutustega, millel võib olla parteiline tagamaa. Ta juhib tähelepanu MTÜ-le Kodanikuhariduse Sihtasutus, mille nõukogu liikmeteks ja tegevjuhtideks on eranditult reformierakondlased Remo Tiigirand, Kalle Palling, Taavi Rõivas, Paul – Eerik Rummo ja Allan Allmere.
Kodanikuhariduse Sihtasutus sai aastatel 2005-2006 varjatud annetusi 2,5 miljoni krooni eest. Kodanikuhariduse Sihtasutuse üks projekte on Liberalismi Akadeemia, mille eesmärk on tema enda sõnul „edendada liberaalset maailmavaadet, et seista vastu sotsialistlike meeleolude tõusule ühiskonnas“. Nõnda seisab Kodanikuhariduse Sihtasutuse „Liberalismi Akadeemia kodulehel.
Esitades hoogsaid süüdistusi 22. mai Äripäevas Keskerakonna rahastamise kohta, ei maini justiitsminister Rein Lang kordagi iseenda kuulumist Liberalismi Akadeemia nõukogu koosseisu.
Tunnistan, et minu arvates on see sihtasutus küll seotud reformierakonnaga. Selle kaudu on kinni makstud ajalehe „Paremad Uudised” tegemist ning tehtud ka muid silmatorkavalt poliitilisi kulutusi.
Kuna Eesti meedia tunneb huvi ainult Jüri Vilmsi sihtasutuse vastu, siis soovitan tegelda ka MTÜ-ga Jaan Tõnissoni Instituut ning MTÜ-ga Johannes Mihkelsoni Keskus, millel mõlemal on täheldatav selge parteiline taust.

kolmapäev, 21. mai 2008

Tõnis Kõivule ei ole parlamendisaadiku töö jõukohane?


Järvamaalt valitud Riigikogu liige, reformist Tõnis Kõiv esitas järelpärimise Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, mille peale Savisaar saatis kirja Riigikogu esimehele, et viimane saadikuid veidi õpetaks, kes kellele pärimisi esitada saab ja mil viisil seda tehakse.

Tuletan Kõivule meelde, et ta on parlamendisaadik, mitte Tallinna Linnavolikogu liige või Tallinna elanik.

Vaatasin üle alles hiljuti Eesti Päevalehe poolt tehtud uuringu, mis näitab, et minuga ühest ja samast ringkonnast kandideerinud Tõnis Kõiv ei kuulu just kõige tuntumate riigikogujate hulka, ta on edetabelis kohal 90 (kokku 101) ehk 79% vastanutest pole temast mitte midagi kuulnud. Kui mees ise ei tea, mis ametit ta parasjagu peab või kes ta üldse on, siis miks rahvas teadma peaks!?
Võibolla on parlamendisaadiku töö Kõivule ülejõukäiv ning ta peaks kaaluma mõnd lihtsamat ametit?!

Sirge seljaga Riigikohus!

Täna teatas Riigikohtu üldkogu, et erakonnaseaduse sätted erakondade rahastamise osas ei ole vastuolus põhiseadusega.

Erinevalt endisest õiguskantslerist Allar Jõksist ei ole mina Riigikohtu otsusest üllatunud ja soovitan ka Jõksil rusikad pärast lahingut taskus hoida.

Eriti meeldis mulle Riigikohtu võrdlus erakondade rahastamise kontrolli ja liiklusjärelvalve osas, et kui kontrollorganid oma tööga hakkama ei saa, ei tähenda see, et seadust tuleb muuta. Toon veel ühe võrdluse - kui orkestrile on mängida antud pala, kuid orkester sellega hakkama ei saa, siis ega seepärast teos halb pole.



neljapäev, 15. mai 2008

Üksnes koostöö viib omavalitsuste ühinemiseni


Viimasel ajal on taas kerkinud teema omavalitsusreformist, liitumistest ja linnade ja valdade funktsioonist.
2005. aastal liitusid Vastemõisa, Olustvere ja Suure-Jaani vald ning Suure-Jaani linn üheks omavalitsuseks – Suure-Jaani vallaks. Olin ühinemise ettevalmistamise lõppfaasi ajal Suure-Jaani Linnavolikogu liige ning liitumise ajal volikogu esimees ja üks ühinemiskomisjonide liikmetest.
Eelpool nimetatud omavalitsuste ühinemine toimus nö vabatahtlikult ja läbirääkimisi peeti üle kümne aasta. Piiride tõmbamise aluseks said endised Suure-Jaani kihelkonna piirid ning nüüd pea 3 aastat hiljem võib öelda, et otsus oli mõistlik ja õigeaegne. Nii positiivne tulem sai võimalikuks ainult tänu sellele, et ühinemine toimus omavalitsuste, selle rahva ja juhtide algatusel, mitte mõne ministeeriumi poolt joonistatud kaardi järgi. Omavalitsusreform peab jätkuma vabatahtlikel alustel ja nn präänikuga, mitte piitsaga ehk siis käsu korras! Täna kehtivas seaduses on präänikuks ühinemistoetus, mis Suure-Jaani valla puhul oli 6 miljonit krooni ning ka paragrahv 6 lõige 3 Kohaliku omavalitsuse üksuste soodustamise seaduses:
„Lähtuvalt riigieelarve seaduse § 91 (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22, 148) alusel koostatavast riigieelarve strateegiast arvestatakse riigieelarve seaduse §-s 10 nimetatud ministeeriumide investeeringute kavades ning võimaluse korral struktuuritoetuse seaduse (RT I 2003, 82, 552) §-s 17 nimetatud riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute kasutamise kavades kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringutoetuste eraldamiseks objektilise jaotuse kehtestamisel esimeses järjekorras kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 5 ühinemise käigus moodustunud omavalitsusüksuste investeeringuprojekte. Käesolevas lõikes sätestatud investeeringutoetuste eraldamiseks objektilise jaotuse kehtestamisel koheldakse kohaliku omavalitsuse üksusi, keda ei ole määratud ühegi ühinemispiirkonna koosseisu, võrdsetel alustel ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksustega."
Paraku seda teist präänikut vähemalt Suure-Jaani valla puhul riik arvestanud ei ole!
Eile õhtul ETV saates Foorum ütles Riigikogu aseesimees keskerakondlane Jüri Ratas väga õigesti – kaartide joonistamist ja nn sundliitmist oleks saanud teha viisteist kuusteist aastat tagasi, aga mitte enam täna 2008. aastal. Tänaseks päevaks on välja kujunenud selged koostöö- ja mõjupiirkonnad ning neid teavad kõige paremini omavalitsused ja omavalitsejad ise.
Ühinemisprotsess on aeganõudev ning see saab alata üksnes koostööst, mitte käsust. Enne üheks vallaks saamist oli kolmel omavalitsusel ühine ehitus- ja planeeringuosakond, ühine noorsootöötaja, koos osaleti mitmes projektis ja ettevõtmises.
Ainult koostöö viib omavalitsuste ühinemiseni. Mitte mingil juhul ei tohi võtta kohalikult rahvalt ning rahvaesindajatelt, volinikelt, õigust otsustada olulisima küsimuse üle oma kodukohas – tuleviku üle.