esmaspäev, 16. juuni 2008

Otsime ja pakume lahendusi


Eesti majandusel on halvad päevad. Ridamisi on tulnud teateid ettevõtete müümisest või lausa tegevuse lõpetamisest ehituse ja transiidi sektorites. Hinnatõusu survet oma rahakotile tunnevad kõik poes käijad või kütuse tankijad. Umbes aasta tagasi tegi valitsus otsuse tõsta ennaktempos mitmeid aktsiise Euroopa Liidu poolt sätestatud miinimumtasemele. Seda sammu põhjendati vajadusega valmistuda euro käibele võtuks. Tänasel päeval võib seda pidada läbikukkunud ambitsiooniks, sest inflatsiooni tase ületab vähemalt kolmekordselt eurotsooni lubatud maksimaalset näitajat.
Loomulikult ei osanud läbi aegade kalleima valitsemislepingu koostanud Reformierakond, SDE ning IRL ette näha toornafta hinna kahekordistumist aasta jooksul ja jõudmist 140 dollarini. Samuti mitte Ameerika Ühendriikidest alguse saanud krediidikriisi, mis viis uutele kõrgustele pankade laenuintressid. Rootsi pankade poolt odava laenuraha lõppemine viiski Eestis kinnisvarasektori jahtumiseni. Küll aga oleks võinud käesolevaks aastaks eelarvet koostades rohkem arvestada majandusekspertide hinnangute kui koalitsioonilepingus kirja panduga.
Praeguse valitsuse suurimat koormat kannab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, rahandusminister Ivari Padar, kes peab olema Reformierakonna juhitud valitsuse Pahandusminister, kelle suust kõlavad kõik negatiivsed kärpimise otsused. Sotsid riskivad eelmise kolmikliidu Mõõdukate kombel valijate ees vastutuse võtmisega otsuste eest, mida surusid peale ja viisid ellu hoopis teised erakonnad.
Praegused valitsusparteid on kinni valimisloosungites ja neil on raske oma tegevust muutunud oludele kohandada. Ennekõike käib see Reformierakonna jätkuva kava kohta langetada otseseid, kui tõsta kaudseid makse. Alles kolmapäeval teatas peaminister Andrus Ansip Riigikogu infotunnis, et majanduskasvu pidurdumine oligi oodatav ja olukord ei ole hull. See jutt sarnaneb „Pehmete ja karvaste“ Juhani vaimuvälgatusele, et kõige pehmem maandumine on otse sohu. Praeguse majanduspoliitika jätkamisel saabki sellest reaalsus.
Loomulikult tuleb vähenenud tulude korral kärpida ka kulusid, kuid „krokodillikomisjon“ on ka seda valest otsast tegema hakanud. Kärpima on hakatud investeeringuid ja kohalike omavalitsuste rahakotti ning hakatud loobuma riigi lubatud kaasfinantseeringutest. Eesti arengu vastutust ei saa panna ainult kohalikele omavalitsustele. Samuti peaks täna tõsiselt kaaluma riigi reservide kasutamist ning läbi selle majandust soojendama.
Keskerakonnal on aastate taha ulatuv kogemus majandust edendavate ideede väljatöötamiseks. 1994. korraldasime Eesti-Soome koostöö teemalise konverentsi. 24. aprillil 1998 kõnelesime Narvas energeetika teemadel. 2002 oli Keskerakonna konverents Eesti majanduse olukorrast ja väljavaateist 2003–2007. 2003 konverents „Astmeline tulumaks: euroopalik ja õiglane maksusüsteem.“ 2004 konverents transiidisektori koostöö- ja arenguvõimalustest Läänemere äärsetes riikides.
4. juulil korraldame järjekordse konverentsi ja võtame vaatluse alla Eestit tabanud majanduskriisi ning riigi majanduspoliitilised meetmed selle leevendamiseks. Praegusel valitsusel puudub eelarvestrateegia, soov taastada transiiti, töökohtade säilimise meetmed, ennast lõhki laenanud inimeste abistamise meetmed, inimväärse töölepinguseaduse kava ja eluasemepoliitika. Seda kõike on rohkem kui suudaks läbi töötada üks konverents, kuid vähemalt meie teame võtit lahenduste leidmiseks.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar pole üksnes poliitik, ajaloolane ja publitsist vaid ta on ilma teinud ka majanduses. 1987. aastal oli Savisaar üks neljast autorist, kes töötas välja Eestit isemajandamisele viinud IME projekti. Samuti oli Savisaar peamiseks autoriks üheksakümnendate aastate esimesel poolel väljatöötatud Kodumaise kapitali kaitse seaduse eelnõule. Näited võib tuua veelgi.
Eesti vajab uusi lahendusi. Koos ettevõtja Jaan Õmblusega töötas Savisaar välja ettepanekud, kuidas tulla välja majanduskriisist. Käsitledes erinevaid majanduspoliitilisi meetmeid pakub programm lahendusi ja ettepanekuid, sest just neist on täna puudus ning on näha, et reformistidelt neid ei tule. Ideed tuginevad nii Äripäevas, kui ka teistes väljaannetes ilmunud artiklitele, mis on viimaste aastate jooksul Edgar Savisaare kui majandus- ja kommunikatsiooniministri ja Tallinna linnapeana kirjutatud.
Kindlasti väärivad need ideed tähelepanu ning võiksid olla diskussiooni lähtekohaks ühiskonnas.
Eelpool mainitud ettepanekutega saab tutvuda Keskerakonna ajalehe 7 Päeva majanduse-erist, mis tänase Postimehe vahelehena ilmus ning alates homsest ka erakonna kodulehelt www.keskerakond.ee

reede, 13. juuni 2008

Küünilisus ja identiteedivargus?!

Lähiajal on poliitikute ajaveebide hulka ilmunud ka Jaan Kundla nimeline blogi. Neljapäeval jõudis nimetatud blogist väljavõte ka suurematesse online uudiste portaalidesse nagu Delfi ja Postimees online. Läksin siis minagi ja külastasin nimetatud blogi.
Lugesin mõningaid sissekandeid ning mulle on enam kui selge, et see ongi vaid Jaan Kundla nimeline blogi, mitte Jaan Kundla blogi. Tunnen Jaani veidi pikemalt ning olen tundma õppinud ka tema kirjutamis- ja ütlemisstiili.
Sinna ei tee sissekandeid parlamendisaadik Kundla vaid usun, et see on keegi ülejäänud sajast saadikust. Lahutan järelejäänud sajast nn kahtlusalusest maha 28 keskerakondlast, sest lugedes sissekandeid on võimatu, et seda teeks keegi meie omadest. Seega jääb järele 72 kahtlusalust. Samas võib see olla ka mõne fraktsiooni ametnik, sest olla nii hästi kursis igapäevase parlamenditööga saab ainult kas saadik või samuti igapäevaselt lossis töötav ametnik. On ta siis üks või teine, ikkagi riigiteener. Õnneks on üsna lihtne selgeks teha, milliselt IP aadressilt kommenteeritakse lugusid või siis blogisse sissekandeid tehakse. Samuti vastab igale IP aadressile nn arvuti või siis internetiühenduse aadress. Seega tegeliku kirjutaja leidmine ei tohiks uurivatele organitele väga keeruline olla.
Loodan väga, et juba täna õige Jaan Kundla sellele blogile ja sealsetele sissekannetele reageerib, sest minu arvates on selle juhtumi puhul tegu lausa identiteedi vargusega. Küünilisuse ja mõnitamisega vähemalt! Taaskord on keegi tarkpea leiutanud vahendi ära panna nii Kundlale, kuid peamiselt Keskerakonnale. Ehk on seegi üks osa reformikate kavandatavast"Tallinna vallutamise plaanist"!? Piinlik!
Täna varastab nime, homme isikukoodi, siis petab välja rahalisteks tehinguteks vajalikud rekvisiidid jne ning nagu näha, siis käesoleva juhtumi puhul ei karda "varas" juba esimest neist ka kurjasti kasutada.

Ettevaatust!