Prokuratuur teeb Viisitammega Panovi?

Tänastest uudistest saame lugeda, et Pärnu linnapea Mart Viisitamm jääb Lääne ringkonnaprokuratuuri menetluse alla, kuna praeguseks kogutud materjalide pinnalt puuduvat alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

Iseenesest pole selles uudises midagi üllatavat, kuna prokuratuurile on alati keskerakondlased erilist huvi pakkunud ning kummalisel kombel kipuvad neid puudutavad menetlused reeglina venima. Tahtmatult meenub siinkohal kurikuulus Panovi juhtum, mille puhul väntsutati süütut meest aastaid, enne kui riigiprokurör tõendite nappusel süüdistusest loobus ja Vladimir Panov õigeks mõisteti. Vahepeal oli aga meie „vaba“ ajakirjandus jõudnud inimese juba mitmeid kordi süüdi mõista.

Kusjuures politsei vahistas keskerakondlasest abilinnapea Panovi esialgu ainult 48 tunniks. Tallinna keskkriminaalpolitsei juht Andres Anvelt kinnitas tookord 2003. aastal, et keskkriminaalpolitsei jõuab talle selle ajaga süüdistuse esitada. Tegelikkuses venis „õiguse mõistmine“ aga absurdselt pikaks ning ligi 5 aastat väldanud protsessimine meedias ja kohtus lõppes Panovi õigeks tunnistamisega.

Riigi peaprokurör Norman Aas väitis toonast juhtumit kommenteerides, et kui kõik kohtu alla antud isikud süüdi mõistetaks, oleks Eesti õigusriigist väga kaugel. Ta lisas veel, et seadus ja prokuröride ametieetika eeldavad seda, et süüdistus esitatakse juhul, kui süüdistuse esitamise hetkel on kogutud tõenditele tuginedes isiku süüdimõistmine tunduvalt tõenäolisem kui õigeksmõistmine.

Mulle isiklikult Norman Aasa mõte väga meeldib. Süüdistuse esitamisel peab süüdimõistmine olema tunduvalt tõenäolisem kui õigeksmõistmine. Loogiline, kas pole? Täna käitub prokuratuur aga vastupidi. Pole küll väga tõendeid, aga esitab kahtlustuse või süüdistuse ära ja siis hakkavad vaatama, kas selleks tegelikult ka põhjust ja alust oli.
Aga mis ikkagi juhtub, kui inimest süüdi ei mõisteta? Menetleme viis aastat ja siis ütleme: „Sorry, keegi kuskil sai millestki valesti aru. Oleme sõbrad edasi.“ Mis siis, et süütult mehelt on võetud tema tervis, väärikus ja hea nimi.

Üldse on Eestis tekkinud kaks tõemonopoli, mis mitte kellegi ees oma tegevust põhjendama ei pea – nendeks on meedia ja prokuratuur. Mõlemad võivad omale lubada ükskõik milliseid väljaütlemisi ja tegusid, kuid tagantjärgi ei vastuta nende õigsuse ja eetilisuse eest mitte keegi.
Lähiajalugu on kahjuks näidanud, et prokuratuur on kõike muud kui eksimatu. Samuti ei tohiks koheselt kahtlustuse või süüdistuse esitamisele järgneda meediapoolset avalikku hukkamõistu. Minu teada kehtib Eestis siiski endiselt süütuse presumptsioon.

Rahvas on Ansipi valitsusest tüdinenud

Kuidas kommenteerin detsembri lõpus avalikustatud erakondade populaarsustabelit.

Valija ei ole rumal. Inimesed oskavad vägagi hästi eristada olulist, mitteolulisest. Täna on paljude inimeste jaoks oluline küsimus toimetulemine – töökoha säilimine, pangalaenude ja liisingute tagasimaksmine, majapidamisega seotud kulutused, toidukaupade hinnad jne. Ansipi valitsust need mured ei huvita. Ainus poliitiline jõud, kellele need korda lähevad ja kes ka lahendusi suudab pakkuda on Keskerakond. Seda näitab ka see arvamusuuring, 35% valijatest toetab Keskerakonda.

EMORi uuringu tulemused näitavad selgelt, et Eesti inimesed on Ansipi valitsust enam kui tüdinenud ja näevad ainsa alternatiivina Keskerakonda. Neist tulemustest võib välja lugeda Ansipi valitsuse umbusaldamist rahva poolt.

23. detsembril avalikustatud Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Emori uuringu järgi toetas detsembris Keskerakonda 35% elanikest ehk 8% rohkem kui novembris. Valitsust juhtival parteil Reformierakonnal on toetajaid 6% vähem kui Keskerakonnal.

Kui tavapäraselt on Keskerakonnal kõrge toetus mitte-eestlastest vastajate seas, kasvas detsembris toetus Keskerakonnale just eestlaste seas. Eestlastest toetas Keskerakonda 22%. Kõigi teiste erakondade toetus detsembris aga langes.

Hea mees, kes lubabki!?

Tänases Maalehes ilmunud intervjuus avaldas Riigikogu esimees Ene Ergma arvamust, et erakonnad peaksid unustama oma valimislubadused. Selle avaldusega sai veelkord tõestatud, et praegust valitsust ei saa usaldada, kuna nende lubadused kehtivad ainult valimiskampaania lõpuni ja valijatele valetamine on osa nende poliitilisest kultuurist.

Minu hinnangul on selline suhtumine äärmiselt vale, kuna inimesed lähtuvad valimistel ju ennekõike parteide lubadustest ning ootavad õigustatult, et valitsusse pääsemise korral erakonnad ka neid täitma asuvad. Ene Ergma peaks endale aru andma, et poliitiku kohustus on olla enda ja rahva suhtes aus ning seda ka peale valimisi.

Kõik erakonnad peaksid siiski pikemast perspektiivist lähtuma ning ainult selliseid lubadusi välja käima, mille realiseerimisse nad ise usuvad. Vastasel korral on ju tegemist rahvale näkku valetamise ning niisama bluffimisega.

Keskerakond on alati pidanud lugu oma valijatest, mida tõestab ka asjaolu, et Tallinnas ning mujal omavalitsustes võimul olles oleme kõik oma valimislubadused täitnud.

Mul on siiralt kahju, et Toompeal võimul olevad Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsid peavad valijate petmist normiks.

Soovin Rahvaliidu uuele peasekretärile teravat meelt!

Soovin täna valitud Rahvaliidu uuele peasekretärile, kolleegile Tarvo Sarmetile jõudu, kainet mõistust ja tugevat selgroogu. Seni olin mina rohelisim erakondade peasekretäride hulgas, nüüd enam mitte.

Senine peasekretär Kajar Lember valiti 1. novembril toimunud Rahvaliidu kongressil erakonna aseesimeheks. Leppisime Kajariga suvel noortekogude poolt korraldatud Tammsaare pargis toimunud RMK reformi vastasel piketil kokku, et läheme temaga lõunat sööma. Ilmselt tihedate ajagraafikute tõttu on see lõuna siiani söömata. Loodan, et uue peasekretäriga läheb ses suhtes paremini.

Rahvaliidul ei ole viimased aastad just kõige roosilisemad olnud. Meedia on endisese esimehe Villu Reiljani mitmekordselt süüdi mõistnud ja porri tampinud, olgugi, et ühes küsimuses kohus alles käib ning teises pole veel alanudki. See case on kahandanud nende toetust, mis 5%lise valimiskünnise kandis kõigub.

Rahvaliidul ja Keskerakonnal on seljataga mitmeid ühiseid ettevõtmisi , üheks olulisimaks võib kindlasti pidada allkirjade kogumise kampaaniat elektrjaamade müügi vastu. Samuti on ühist asja aetud presidendivalimiste rallil. Oleme koos Rahvaliiduga ka valitsusvastutust jaganud ning hetkel täidame mõlemad opostitsioonis olles valitsuse valvuri rolli.

Jõudu ja koostööd soovides!