teisipäev, 18. august 2009

Reformierakonna valimiskampaania räägib oravate energiakriisist!

Sel nädalal alustas Reformierakond oma kohalike valimiste välikampaaniat.
Nii kehva ja arusaamatut loosungit ei oleks isegi Ansipi parteilt oodanud. Nimelt on nende kampaania lausa koomiline ning ilmselt saavad vaid Reformierakonna hallid kardinalid ise aru, mida õieti loosungiga „Värske energia“ öelda on tahetud. Minu arvates meenutab see rohkem mõne mahepõllundusega tegeleva ettevõtte kapsa, kurgi või marjamahla reklaami, kui tõsiseltvõetava parlamendi erakonna valimiskampaaniat.

Minu esimene mõte neid plakatikesi silmates on lihtne – Reformierakond on süvenevas ideede kriisis - ENERGIAKRIISIS ning seda kohe päris mitmes mõttes:

Esiteks – Reformierakonnal on sisemine energiakriis.
Mille muuga seletada tõsiasja, et nende kandidaat Tallinna linnapeaks on parteisõdur Keit Pentus, kes sobiks oma seniste kogemuste ja väljaütlemiste poolest pigem Reformierakonna Noortekogu Tallinna rakukest juhtima. Ka suur osa oravapartei seniseid toetajaid on imestunud, sest kuidas on võimalik, et peaministripartei parim kandidaat Eesti pealinna juhiks on Pentus?. Ainuke loogiline seletus, mida mina oskan välja pakkuda, on lihtne tõdemus, et Reformierakonna pink on veelgi lühem, kui seni tundus ja seetõttu ei suudetudki ühtegi tõsiselvõetavat kandidaati esitada. Kas siis tema on tõesti Reformi parim poeg? Tuleb nii välja.

Teiseks – Reformierakonnal on ideoloogiline energiakriis.
Seni valimistel alati säravate ja pilkupüüdvate valimisplakatite ning –loosungitega esinenud Reformierakond, tuli seekord välja halenaljaka ning mittemidagi ütleva sõnapaariga „värske energia“. Huvitav oleks teada, mismõttes toob Reformierakond Eesti poliitikasse värsket energiat ja milles see nende kampaaniameistrite meelest väljenduda võiks. Reformierakond pole mingi „uus ja parem“ alternatiiv senistele parteidele ja võimule, vaid Eestit juba aastaid ebaõnnestunult juhtinud peaministrierakond, mille reiting üha kiiremini langeb.

Kolmandaks – Ansipi valitsus on sügavas energiakriisis.
Ilmselt ei tee ma kellelegi liiga, kui väidan, et Eestit valitseb läbi ajaloo kõige nõrgem peaminister ning kõige saamatum valitsus. Eesti on sügavas majanduskriisis ja töötute arv kasvab pidevalt, kuid valitsusel puudub igasugune soov ja energia inimesi aidata ning mingeid toimivaid lahendusi välja töötada. Kiire majanduslangus on jätkuv. Välja pole pakutud mitte ühtegi ideed, mis olukorda leevendaks või päästaks. Elul Eestis lastakse minna omasoodu ja viimasel ajal põgenevad rahva muredest tüdinud ministrid üha tihedamini oma kohustuste eest hoopis puhkusereisidele (loe minu eelmist postitust).

Reformierakonna valimiskampaania juurde tagasi tulles, juhiksin tähelepanu veel tõsiasjale, et oravapartei ei taha kohe kuidagi oma vigadest õppida ega valimistulemustest ning arvamusuuringutest mingeid järeldusi teha. Reformierakonna loosung „Euroopa tasemel tegijad!“ oli ju suurim naljanumber juunivalimistel. Kui enne Reformierakonna jaoks täieliku läbikukkumisega lõppenud europarlamendi valimisi korrutas erakonna esinumber Kristiina Ojuland pidevalt, et Reformierakond saab kolm!!! kohta Euroopa Parlamenti (ja lõpuks saadi vaid üks), siis seekord on suurushullustus tabanud Keit Pentust, kes näib siiralt uskuvat, et Reformierakonna tagatoas sepitsetav „Tallinna vallutamise plaan“ teeb just temast linnapea. Tegelikkuses on siililegi selge, et see soovunelm tal Tallinna elanike õnneks ei täitu ja peale valimisi tuleb Reformierakonnal taaskord asuda otsima igasuguseid totraid vabandusi, miks „Tallinna vallutamine“ haledalt läbi kukkus. Seetõttu soovitan soojalt Pentuse ja Rosimannuse gängil Maa peale tagasi tulla ning mitte püüda üle oma varju hüpata.

Loosungit „Värkse energia“ kasutaksin ma hoopis mõistlikumalt. Pakun välja ühe võimaliku variandi:

„Värsked õunad, värsked kurgid, värsked tomatid, värske kapsas, porgand, piim, mahl jne ...


Tule keskerakondliku Tallinna poolt taasavatud Nõmme turule värsket energiat maitsma ja kaasa ostma!“


Kas ei kõla loogilisemalt? Minul tekib küll soov ennemini Nõmme turule puu- ja juurvilju ostma minna, kui valimistel Reformierakonna poolt hääletada!

esmaspäev, 10. august 2009

Ansip saadeti sundpuhkusele, ülejäänud valitsus looderdab niisama!

Mitmed sisepoliitikaga kursis olevad inimesed on täheldanud, et Reformierakonna kulissides on välja töötatud omamoodi taktika erakonna reitingu päästmiseks. Nimelt lastakse peaminister Andrus Ansipit viimasel ajal võimalikult vähe avalikkuse ette ja kui vähegi võimalik, välditakse üldse talle sõna andmist. Kõrvale- ja eemalehoidmist nimetakse „peaministri puhkuseks“.

Selle veidra PR-strateegia tagamaadest pole just kuigi keeruline aru saada. Nimelt oleme me kõik kuulnud-näinud, kuidas Reformierakonna pressitöötajate armee meeleheitlikult Andrus-lapsesuu-Ansipi üha tragikoomilisemaid väljaütlemisi siluda püüab. Ilmselt on selleks lausa eraldi suhtekorraldaja palgatud, sest muu töö kõrvalt Eesti ajaloo kõige ebakompetentsema peaministri lapsehoidjaks olemine, käiks ka parimatele meediaekspertidele üle jõu.

Nüüd on asi jõudnud nii kaugele, et Reformierakonna juhtfiguurid on Ansipi osas alla andnud ja minnakse kergema vastupanu teed – Andrusele esinemislava lihtsalt ei anta ning saadetakse sundpuhkusele.
Olles paar nädalat peesitanud ja puhkusel viibinud, tuli peaminister Ansip nädalaks tööle, tegi paar rumalat pressisõnumit ja selle peale saatsid omad ta taas puhkusele. Peaministri kodulehe andmetel ka sel nädalal Ansip jälle puhkab. Kui kaua tal pärast käimasolevat pausi lastakse ametis olla ei oska öelda, usun, et mitte kaua ning Andrus Ansip saadetakse Pentus-Rosimannuse seltskonna poolt Türki või mõnesse muusse kaunisse kohta mõnusalt aega veetma.
Puhkamisest rääkides tuleb teha tegelikult etteheide tervele Laari-Ansipi vähemusvalitsusele. Majanduskriis ja tööpuudus aina süvenevad ning mida teeb valitsus? Puhkab! Kuuleme ju pea iga päev meediast jälle mõnda uudist selle kohta, kuidas üks või teine minister taaskord puhkusele läks.

Ärge nüüd saage minust valesti aru. Mul ei ole kunagi midagi selle vastu, kui mõni tubli töötaja auga väljateenitud puhkusele läheb, kuid puhkust väärivad need, kes tööd on teinud ja oma asjadega hakkama saavad. Aga kui mitu Ansipi valitsuse ministrit on oma tööga hästi hakkama saanud? Kardan, et see number on kindlasti väiksem, kui Eesti ajaloo raskeima majanduskriisi ajal palmipuude all peesitavate ministrite arv...