Suure-Jaani ja Võhma peaksid ühinema?

Üha enam arutlen, et mis oleks kui Suure-Jaani vald ja Võhma linn ühineksid? Mis see annaks, oleks see kasulik või kahjulik?

Kõigepealt, mind ajab kurjaks kui omavalitsuste ühinemise puhul räägitakse omavalitsuste suurusest või hakatakse kaardil piire ümber joonistama. Need kaks ei ole ju üldse põhiküsimused ja olulised. Haldusreformi juures on tähtsad omavalitsuse poolt teostatavad ülesanded ja nende ülesannete täitmiseks vajaminev tulubaas ehk vahendid ehk raha. Seega ei puuduta ma Suure-Jaani ja Võhma ühinemise puhul mitte sõnagagi valla suurust ega arutle, kust üks või teine piir peaks jooksma.

Olin mõned aastat tagasi ka Suure-Jaani, Olustvere ning Vastemõisa valla ja Suure-Jaani linna liitumise tuline pooldaja. Juba tollal selgus analüüsidest ja aruteludest, et ühiselt on võimalik omavalitsustele pandud ülesandeid otstarbekam ja odavam täita – sotsiaalhoolekanne, kultuur, kommunaalmajandus ning rääkimata hariduselu korraldamisest. Peamiselt see viimane, hariduselu korraldamine, on mind linna ja valla ühinemismõtetele viinudki, eriti veel peale „Lukase haridusreformi“.

On selge, et tulevikus tuleb langetada otsused gümnaasiumide edasiste käekäikude kohta sealhulgas ka Põhja-Viljandimaa gümnaasiumide osas. Lähiaastatel kooliminevate laste arv näitab, et kahte gümnaasiumi Põhja-Viljandimaal me õpilastega ei täida ja seepärast üleval pidada ei suuda. Seda pole mõtet ka vägisi laste hariduskvaliteedi arvelt raha raisates teha. Küsimus tuleks lahendada rahumeelselt ja koostöövaimus. Pean mõistlikuks, et ühinenud (Suure-Jaani ja Võhma) omavalitsuses oleks üks gümnaasium, viis põhikooli ning üks huvikool. Arvutused näitavad, et seesugune koolivõrgustik oleks optimaalne ning viis põhikooli „toidaks“ ühe gümnaasiumi kenasti õpilastega ära. Loomulikult tuleks läbi ja üle vaadata kogu koolitranspordi, pedagoogilise kaadri, õppesuundade ning toetuste valdkond, et need toetaks eelpool nimetatud koolivõrku.
Niisamuti oleks ühiselt võimalik optimeerida kultuuri ja sotsiaalvaldkonna tegemisi.

Ühinenud omavalitsustel oleks eelis Euroopa programmidest ja projektidest raha taotlemise osas, sest mida tugevam on partner rahastajatele, seda kindlam on positiivne otsus ja koostöö. Vähe tähtis ei ole ka asjaolu, et omafinantseerimise võimekus erinevatest fondidest raha taotlemisel oleks ju märksa suurem.

Ühinemisega kaasneks lisaväärtus ka valla juhtimisse – oskusteave, spetsialiseeritus ja miks mitte ka kulude vähenemine.

Need on vaid mõned vähesed põhjused, miks arvan, et Suure-Jaani ja Võhma ning miks mitte ka Kõo peaksid ühinema või vähemalt sellekohaseid kõnelusi alustama. Tugev Põhja-Viljandimaa omavalitsus suudaks rohkem. Tugev omavalitsus suudaks vastu seista ka Ansipi valitsuse omavalitsusi kägistavale poliitikale.

Mõelgem ja arutlegem!

E-erakonnast Delfile

Täna tegi Delfi uudise "Toobal: loodan, et e-erakonnast ei saa paremerakondade puudlit" minu kommentaarist seoses e-erakonna loomisega. Kuna Delfile saadetud kommentaar oli märksa pikem ning välja oli jäetud oluline osa, siis avaldan selle täismahus siin.

Delfi küsimus:
Mida Teie arvete ärimees Mati Väärtnõu asutatavast uuest internetipõhisest parteist? Kas peate seda üldse tõsiseltvõetavavaks ettevõtmiseks?


Minu vastus:
Keskerakonnale on kõik liitlased võitluses parempopulismiga teretulnud.

Samas peab olema ettevaatlik, et hiljem ei tuleks välja, et algselt alternatiivi pakkunud jõust saab vaid praeguste paremerakondade puudel.

Res Publica võttis omal ajal peamiselt paremerakondade hääli, lubades uut poliitikat. Siis aga läks Reformierakonnaga valitsusse vana poliitikat jätkama. Tänaseks seda erakonda enam pole.

Tarandi edu on seletatav peamiselt sellega, et inimesed soovisid paremerakondade populistidele ja võimule tulnud parteibroileritele koha kätte näidata. Kuid Tarandit Eesti poliitikas pole.

Suur lootus oli ka Roheline erakond. Roheliste poolt hääletasid need, kes otsisid altenatiivi parempoolsele tarbimiskultusele. Aga nüüd peavad Rohelistele hääle andnud inimesed, pealt vaatama, kuidas nende hääletaga hoitakse veepeal parempoolset valitsust.

Parempoolsetele näidati koht kätte ka Ühtse Eesti etendusel Saku Suurhallis. Aga mis sellest nüüd edasi saab?

Mina väga loodan, et uue loodava e-erakonnaga samamoodi ei lähe. Usku peab olema.

Aaviksoo: õnn ei ole rahas, killud toovad õnne

„Aaviksoo: õnn ei ole rahas, killud toovad õnne“ – just seesugune mõte valdas mind, kui täna vabadussambast mööda kõndisin. No on ikka õnnetu värk küll selle sambaga – nagu õnnetuse hunnik.

Ka mina käisin samba avamisel, üritus oli kena, rahvast palju ja sammas säras, olgugi, et juba enne selle avamist oli sambakarneval alanud, sest vaieldi nii kuju, pikkuse kui koha üle. Pean tunnistama, et see oli vist ka ainus kord, mil sammast „töötavana“ nägin. Kohe varsti pärast seda lakkas töötamast samba valgustus, erinevad detailid muutsid soovimatus suunas värvi, poldid logisesid, nüüd siis tagatipuks hakkas sammas otsast lagunema. Õhtuleht kirjutas, et esmaspäeval sai kaitseminister Aaviksoo (Keskerakonna Noortekogu nimetas Aaviksoo Samba-Jaaguks, väga tabav minu arvates) sms-i: "Vabadussambast kukkus klaastahvel alla, mupo valvab õnnetuskohta". Samal päeval pühendas leht ka oma juhtkirja just samba teemal pealkirjaga „See pole enam naljakas“. Täiesti nõus, aga minu arvates ei olnud see algusest peale naljakas, kui siis halenaljakas.

Kindlasti ei ole kogu selle samba jama juures tegemist asjade kokkulangemisega või algusest peale lihtsalt õnnetu projektiga või ebaõnnega. Tegemist on ikka selgelt oluliste möödalaskmistega ministeeriumi, ministri ja selle projekti juhtide poolt. Arutletud on selle üle, kas minister Aaviksoo peaks võtma poliitilise vastutuse ja tagasi astuma. Mis siin arutada on, muidugi peaks tagasi astuma ja mitte rääkima vigade parandamisest jne. Ta ei saa ju sellega hakkama, käkib asja veel hullemaks. Mees, kes laseb mitusada miljonit krooni riigi raha tuulde peab pildilt kaduma – ja veel arutatakse, kas ja miks ja millal?! Absurd!

Ja üleüldse soovitan ma riigivalitsusel pöörduda palvega Tallinna linnavalitsuse ja linnapea Edgar Savisaare poole palvega, et linn asja korraldamise enda peale võtaks. Siis saaks üks korralik vabadussammas valmis ka. Olen kindel! Tegi ju Savisaare linnavalitsus superkena Vabaduse väljaku, asi siis tal platsi serva korralik sammas püstitada oleks.

Reformierakonnal on vähe liikmeid, aga palju raha

Reformierakond püüab viimased kaks nädalat suure meediakampaaniaga oma ridu täiendada. Raadios jooksevad reklaamid, teha on lastud spetsiaalne kodulehekülg, tänavatel on kallid värvilised plakatid.

Teades natukenegi reklaamide hindadest ja arvestades selle kampaania suurt mahtu arvan, et oravate „tule meiega“ kampaania maksumus on ca 3 miljonit krooni.

Täna tuli reformibüroost teade, et värbamiskampaania raames on erakonnaga liitunud 500 inimest. No teate, see on ikka läbikukkumine küll – ainult 500!
Teeme väikese arvutuse – jagame kampaania reklaamiks kulunud raha liikmeks astunutega ehk siis 3 000 000 : 500 = 6000 krooni iga uue liikme kohta.

Huvitav oli ka veel see, et samas uudises, kus räägiti värbamiskampaania käigus liitunud viiesajast uuest liikmest, loeti üles mõned Rahvaliidust ülejooksnud vallavanemad. Raske uskuda, et nimetatud vallajuhid raadioreklaami peale parteid vahetasid. Räägitakse hoopis, kuidas Laine Jänes, Urmas Klaas, Peep Aru, Rain Rosimannus jt ning ka Ansip isiklikult katuserahade eest vallavanemaid „ostmas“ käivad. Uskumatu, aga tõsi – ka kriisi ajal olla neil raha, mille eest omavalitsusjuhte parteisse „osta“! Loodan, et sellesama 6000 krooni eest polnud need vallajuhid nõus parteid vahetama...

Keskerakonnaga liitus ilma igasuguse kampaaniata 2009. aastal 1600 uut tegijat ning käesoleva aasta viie kuuga on erakonda astunud üle 600 inimese. Keskerakondlasi on juba üle 12 600. Keskerakond on suurim, vanim ja populaarseim erakond.

Erinevalt Reformierakonnast liitutakse Keskerakonnaga maailmavaatelistel kaalutlustel –Keskerakonnaga liitujad toetavad erakonna poliitikat ja tegemisi. Nad on meiega võitluses suure tööpuuduse vastu, peavad lugu meie sotsiaal- ja hariduspoliitikast jne. Nad soovivad Keskerakonda oma riiki juhtima. Tallinna juhtimisega saadakse edukalt hakkama ja see näitab, et edukalt saadaks hakkama ka riigi juhtimisega.