Ringhäälingust tänases infotunnis - maja on ülejõukäiv, aga palgad tuleb taastada!

Uurisin tänases Riigikogu infotunnis peaministrilt Eesti Rahvusringhäälingu tuleviku kohta. Peatusin küsimusi esitades kahel minu jaoks olulisel teemal- ringhäälingu uue maja ehitusel ning ringhäälingu töötajate palga küsimusel. Tunnen teema vastu huvi, sest kuulun erakonna esindajana ka Ringhäälingu Nõukogusse.

Ringhäälingu vanade majade halvast planeeringust ning uue maja ehitusest on räägitud juba üsna kaua. Uue majal on tuliseid pooldajaid ja ka tuliseid vastaseid. Mina olen uue hoone ehituse vajalikkuse ja selle otstarbekuse suhtes skeptiline ning leian, et olukord tuleks püüda lahendada olemasolevate hoonete ümberehitamisega ning Gonsiori tänaval asuvate kinnistute baasil. Uus hoone on planeeritud mammutina, mille ehitus on meeletult kallis ning selge on ka see, et selle hilisem ülevalpidamine on samuti ülejõu käiv.

Kardinaalsel seisukohal olen ma aga ringhäälingu töötajate palga küsimuses. 2010. aastal vähendati töötajate sissetulekut ca 10% lubadusega see esimesel võimalusel tagasi anda. Esimest võimalust ei ole aga kolmel aastal saabunud, kuigi igal aastal on seda valitsuselt palutud. Need vahendid tuleb järgmise aasta eelarvest ilmtingimata leida! Ma ei kõnele siinkohal juhtkonna tasudest vaid ikka igapäevast programmi tootvate inimeste töötasudest. Alandatud ja väike töötasu ei motiveeri tegema kvaliteetset programmi ning paneb häid tegijaid tahes tahtmata vaatama eratelekanalite poole, kes oma töötajatest rohkem lugu peavad.
Peaminister aga oli ilmselt enne tänast infotundi rahustava tableti (loe seemne) neelanud või võtnud PR nõustajate nõu, olla rahulik ja mitte ülbitseda, kuulda ning ei vastanud sisuliselt ühelegi nendeteemalistele küsimustele. Kahju....

Lisan siia ka tänase infotunni stenogrammi väljavõtte.

Eesti Rahvusringhäälingu tulevik

Esimees Ene Ergma
Järgmine küsimus, palun, kolleeg Priit Toobalilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!
Priit Toobal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ringhäälingu uuest majast räägitakse juba aastaid. See on olnud sisse kirjutatud mitmesse ringhäälingu arengukavasse ning ka praegu vastuvõetavasse arengukava eelnõusse. Ringhäälingu enda lootus on alustada uue maja ehitusega lähiaastatel. Nii teie kui ka kultuuriminister olete kinnitanud, et Eesti Rahva Muuseumi ehitus, seda ka ilma toetusrahata, läheb käiku. Kas see teadmine, et Eesti Rahva Muuseum jäi eurorahadest ilma, mõjutab ringhäälingu uue hoone ehitust või on ka selle ehitus jätkuvalt päevakorras ning kui see nii on, siis millal võiks ehitusprotsess alguse saada? Aitäh!
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Eesti Rahva Muuseumi ehitamine on otsustatud Riigikogu poolt juba 1996. aastal ja siis on ka otsustatud ära see, et Eesti Rahva Muuseum tuleb Tartusse. Ma usun, et selle küsimuse revideerimine ei ole täna aktuaalne. Eesti Rahva Muuseum ei olnud rahastatav turismimeetme alt Euroopa Liidu vahenditest, aga see ei tähenda seda, et see projekt ei oleks hea muuseumiprojekt. See on hea muuseumiprojekt ja Eesti rahvas peab hoolitsema selle eest, et sõjas hävinenud Eesti Rahva Muuseumi hoone asemele ehitataks uus hoone. Ringhäälingu hoone ei ole kunagi konkureerinud Eesti Rahva Muuseumi hoonega ja ringhäälingu nõukogu langetab selle otsuse, millal nemad oma ehitusega alustavad. Teatavasti Vabariigi Valitsus on andnud rahvusringhäälingule kahel korral kaks päris suurt krunti. Viimane kinnistu oli enam kui 7000 m2 suur ja sellega on ka Vabariigi Valitsus näidanud seda, et tema jaoks on rahvusringhäälingule uue hoone ehitamine oluline. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Priit Toobal, esimene täpsustav küsimus!
Priit Toobal
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Kas teie valitsusjuhina toetate rahvusringhäälingule uue hoone ehitust või ei pea seda otstarbekaks ja leiate, et pigem tuleks panustada tehnilisse baasi ja inimestesse ja läbi selle pigem programmi kvaliteedi tõstmisse?
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Mina valitsusjuhina rahvusringhäälingu juhtimise sõltumatusesse sekkuda ei kavatse. Rahvusringhäälingul on ringhäälingu nõukogu, kes otsustab seda, missugused on prioriteedid, kas prioriteetsed on tehnika soetused, ehitised või töötajate palgad või täiendavate töötajate palkamine.
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Priit Toobal, teine täpsustav küsimus!
Priit Toobal
Aitäh! Minu teine täpsustav küsimus puudutabki palgaküsimust. 2010. aastal anti ringhäälingu töötajatele valida, kas 10%-line palgalangus või üks kuu palgata puhkust aastas. Ehk tegelikult vähendati kõigi ringhäälingu töötajate sissetulekut lubadusega see esimesel võimalusel taastada. Ringhäälingu nõukogu on igal aastal eelarveläbirääkimiste käigus pöördunud rahandusministri ja seeläbi valitsuse poole taotlusega taastada endine palgatase ja küsinud selleks lisavahendeid. Siiani on lubadused täitmata ehk teie poolt eitav vastus saadud. Millal on loota, et ringhäälingu töötajad saavad oma palga tagasi ja millal saabub see esimene võimalus?
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Mulle teadaolevalt on rahvusringhäälingu eelarve maht ka käesoleval aastal võrreldes möödunud aastaga kasvanud 3,9%. Kui majandus jätkab sellises tempos kasvamist, nagu ta eelmisel aastal kasvas, küllap siis ka lootused saada omale uus maja saavad reaalsemaks. Aga teile on sama hästi teada kui mulle, et Riigikogu saab jaotada ainult seda raha, mida maksumaksja töökad käed riigikassasse maksnud on. Ja kui seda raha ei piisa selleks, et ehitada ühe aastaga maja ja tõsta samas ka palkasid, siis paraku tuleb sellega leppida, tuleb pingutada selle nimel, et Eestis oleks töökohti rohkem ja maksuraha laekuks eelarvesse rohkem.

Võiksime Obama eeskujul Jüri Luigele annetuse tagastada

7. veebruari New York Times kirjutab, et teiseks ametiajaks USA presidendiks pürgiv Barack Obama plaanib tagasi maksta tema kampaaniale tehtud 200 000 dollarit annetusi. Nimetatud annetused pärinevad hämarate sidemetega mehhiklastelt – Cardona suguvõsalt – kes on seotud kasiinoäri ning organiseeritud kuritegevusega. Ben LaBolt, Obama kampaania kõneisik rõhutas, et kuna annetuse ümber on nii palju kahtlast, siis peeti mõistlikumaks see tagastada.

Kuigi mastaabid on hoopis teised, leian siit teatud paralleeli 500 eurose annetusega, mille tegi Keskerakonnale Võrumaa „ärimees“ Jüri Luik. Just seesama 500 eurot oli ametlikuks põhjuseks, miks toimus Kaitsepolitsei suurejooneline läbiotsimine Keskerakonna büroos ja ka minu kodus. Obamal läks muidugi veidi paremini ja tal on võimalus annetus tagastada, enne kui selle vastu hakkavad huvi tundma õiguskaitseorganid. Nii nagu olen varemgi teinud, tunnistan veelkord – mina ja Keskerakonna büroo tegi vea, võttes vastu Jüri Luige annetuse tema tausta kontrollimata. Piisab sellest kui mehe nimi Google’sse sisse lüüa ning saab tulemuseks hulganisti uudiseid, mis igaühe peaksid ettevaatlikuks tegema.

Küll aga tahaksin eeskuju võtta Barack Obamast ning sestap mõtlengi, et erakond võiks Jüri Luigele tema poolt annetatud 500 eurot tagastada. Seesugust käitumist eeldaksin ka Isamaa ja Res Publica Liidult. Elamislubadega äritsejad Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach on IRLi veebilehel leiduva aruande kohaselt erakonnale kahepeale ametlikult annetanud 2010. ja 2011. aastal 2871 eurot (ligi 45 000 krooni). Niisiis leian, et ka IRL võiks kahtlase päritoluga annetused annetajatele tagastada. Olgu siis tagasisaajateks Stelmach ja Raudne ise või läbi nende hoopis vene ärimehed.

Keskerakond võib vabalt seda koos IRLiga teha – võtame Obamast eeskuju!

New York Times’i artikkel on kättesaadav aadressil: http://www.nytimes.com/2012/02/07/us/politics/major-obama-donors-are-tied-to-pepe-cardona-mexican-fugitive.html?_r=1&nl=todaysheadlines&emc=tha2