Ei ole poliitiliselt tasakaalus. Kas peaks olema?

Kaalusin pikalt, kas kirjutan järgmise sissekande või mitte. Pidasin mulle lähedal seisvate inimestega aru ja otsustasin, et lugejate silmaringi laiendamiseks ja silmade avamiseks on see vajalik.

Olen ennast alati oma kodukoha patrioodiks pidanud, seega ka Viljandimaa omaks. Püüan igal hommikul internetist Viljandimaa lehte "Sakalat" lugeda, et ennast kodumaakonna asjadega kursis hoida.

13. märtsil kirjutas "Sakalas" arvamustoimetaja Rannar Raba järgmise loo:

Kas aumeeste asi?

Paljulapselist perekonda avalikult ebasündsate sõnadega sõimata pole ilus, liiati kui sõimaja on riigikogu liige. Veel rumalam on ametipositsiooni ära kasutades lasta kuluhüvitiste kaudu maksumaksjatel tasuda oma koju külmikusse varutud toidukraami eest.
Viljandi- ja Järvamaa valimisringkonnast riigikokku pääsenud keskerakondlane Jaan Kundla on seda teinud ning avalikkuse pahameele igati ära teeninud.
Hämmastav on aga see, millise kire ja põhjalikkusega on viimased kolm kuud Kundla kallal närinud tema lähemad kolleegid ja parteikaaslased. Jah, mehe käitumine on olnud kõike muud kui kiitust väärt, kuid ma ei mäleta, et mõni suurema kaliibriga erakondlane oleks oma pattude eest samal määral peksa saanud.
Hale on vaadata, kuidas Keskerakonna fraktsioon, juhatus ja aukohus maadlevad juba pikka aega poolkogemata üle ühe eaka maamehe huulte lipsanud «värdjaga», kuid pole kunagi pööranud vähimatki tähelepanu sellele, et partei kõige tähtsam nina on end juba aastaid demonstreerinud liiklushuligaani, valetaja ja vassijana. Kas aumeeste asi?

Pean tunnistama, et pole Raba lugudest kunagi vaimustusse sattunud, kuid sel korral see juhtus, paraku mitte heas mõttes. Olles lugenud teksti mitu ja mitu korda otsustasin, et kirjutan Rabale e-kirja. Tekst järgmine:

Tere Rannar!
Lihtsalt puhtalt uudishimust küsin, kas see lugu tänases Sakalas „Kas aumeeste asi?“ on Sinu arvates ikka poliitiliselt tasakaalus?
Lugupidamisega
Priit Toobal

Maakonnalehe arvamustoimetaja Rannar Raba vastus:

Tere Priit!
Ei ole poliitiliselt tasakaalus. Kas peaks olema?
Jõudu!
Rannar

Kui ma olin selle päeva Sakalat lugedes pettunud, siis Raba vastust lugedes kordi enam. Ta ise tunnistab, et teeb tellimustöid ja tema lood pole tasakaalus ja kas peakski? Kulla Rannar, ikka peaks küll! Sa töötad ikkagi Sakalas, mis on Viljandi maakonna leht, mitte Paremates Uudistest, mida oravad välja annavad. Tean ka seda, et teed sinna kaastöid ja oled üks toimetajatest, võibolla sul läkski segi ja see lugu oli Parematesse Uudistesse mõeldud!? Väga kahju!

Külastasin eile Eesti Ajalehtede Liidu kodulehekülge ja otsisin sealt Eesti ajakirjanduseetika koodeksit, mille ma ka leidsin. Rannar, soovitan ka sul seda vahel endale meelde tuletada. Saadan selle sulle e-posti teel ka.

Loo juurde pilti otsides sattusin Paremate Uudiste kodukale. Seal üks huvitav väljavõte aastast 2001:

MIKS SA OLED REFORMIERAKONNA LIIGE?

Rannar Raba, 21a, Viljandist

Mina olen erakonnas tõenäoliselt liberaalse maailmavaate tõttu. Pealegi, olen veendunud, et just Reformierakond on kõige nooruslikum. Oravapartei liikmed kuuluvad nende hulka, kes asjatu virisemise ning valitsuse kirumise asemel eelistavad ise tegutseda.

Tunnistan, et ma ei ole suur kommentaaride lugeja, kuid sel korral ei saanud nii, et neid ei vaata. Hea, et vaatasin, keegi kommentaator nimega "10 000 000$" tegi mu tuju taas heaks. Avaldan ka selle täismahus, kahjuks ei saa ma aga teda ennast tänada ja avaldamiseks luba küsida. Kommentaar loo "Kas aumeeste asi?" juurde 13. märtsil kell 03.56:

Järjekordsed "saelauad" toimetusest ehk Sakalasse eksinud endine Reformierakonna piirkonnajuht ei saa kohe kuidagi partei- ja tööasju lahus hoida. Lääge demagoogia ja mustvalge hoiak heidab kogu toimetusele puberteedipunnilise varju. Olemas on valed inimesed ja õiged inimesed, valetajad ja mittevaletajad jne. Lihtne maailm! Mis puudutab kuluhüvitise kasutamist n-ö lauapealsete asjade jaoks, siis sellest patust pole parteist olenemata pea keegi puhas. Endine Reformierakonna noortejuht võinuks tasakaalu huvides välja tuua ka oma kaasvõitleja korraldatud 65 000-kroonise "valijatepeo" või ühe teise kaaskondlase, kelle luksusauto nõuab maksumaksjatelt iga kuu 9000 (kokku 12 000) krooni. Just taoliste faktide puhul kuluks poliitkordamine hädasti ära. Värdja-teemat heietades teevad teatud väljaanded endale karuteene: halvustades inetu sõna ütlejat, toetatakse tahtmatult hoopis tema üürilisi. Kahjuks tuleb tõdeda, et tegemist on pehmelt öeldes mitte eeskujuliku perekonnaga, kelle elukohta teavad politseinikud peast. Mida arvata näiteks 13-aastasest neiust, kes on koolikohustuse täitmata jätmise, varguste ja alkoholi pruukimise pärast mundrimeestega lausa "sõprussuhetes"? Mis veel inimeste kõlbelist palet puudutab, siis viimasel ajal pakub järjest enam jutuainet üks kõrge ametimees, kes näikse suutvat inimeste keskel viibida vaid konjakipilve saatel. See pole sugugi vaid viimaste aastate sümptom! Meenutage vaid üht meediasse jõudnud juhtumit välisministeeriumi ametnikuga, kes oli julgenud härrat hääs eesti keeles ausalt joodikuks nimetada. Kui ikka inimene suudab viibida avalikkuse ees üksnes vägijookide abil, on ta ilmselgelt valinud vale eluala.

Toidukaupade käibemaksu alandamine on hädavajalik

Hinnatõusuralli jätkub. Midagi tuleb ette võtta!

Üheks oluliseks lahenduseks hinnatõusude peatamisel on toidukaupade käibemaksu alandamine.

Täna ongi kõige raskemas olukorras keskmise- ja madalapalgalised, just see elanike grupp, kes kõige enam võidaks kaudsete maksude (näiteks käibemaks) alandamisest ja kõige vähem võidab otseste maksude (näiteks tulumaks) alandamisest.

Eestis on ainult üks käibemaksumäär 18%, mis kehtib nii luksuskaupadele kui ka toidu- ning ka lastekaupadele. Kas see ikka päris õiglane on?

Tänasel valitsusel ja peamiselt reformierakondlasest peaministril Ansipil on kombeks viidata ja näiteid tuua teistest Euroopa riikidest, paraku sel teemal pigem vaikitakse või lausa vassitakse.

Toidukaupade käibemaksumäär mujal Euroopa:

Küpros 0%, üldine maksumäär 15%

Malta 0%, üldine maksumäär 15%

Luksemburgi 3%, üldine maksumäär 15%

Hispaania 4%, üldine maksumäär 16%

Saksamaa 7%, üldine maksumäär 16%

Suurbritannia 0%,üldine maksumäär 17,5%

Leedu 5%, üldine maksumäär 18%

Kreeka 7%, üldine maksumäär 18%

Läti 5%, üldine maksumäär 18%

Portugal 5%, üldine maksumäär 19%

Holland 6%, üldine maksumäär 19%

Slovakkia 17%, üldine maksumäär 19%

Prantsusmaa 5,5%, üldine maksumäär 19,6%

Sloveenia 8,5%, üldine maksumäär 20%

Austria 10%, üldine maksumäär 20%

Itaalia 4%, üldine maksumäär 20%

Belgia 6%, üldine maksumäär 21%

Iirimaa 4,8%, üldine maksumäär 21%

Tšehhi 5%, üldine maksumäär 22%

Soome 17%, üldine maksumäär 22%

Rootsi 12%, üldine maksumäär 25%

Selle asemel, et muuta reeded maksuvabaks (oravate üks rumalamaid valimislubadusi) peaks valitsus tõsiselt kaaluma Keskerakonna ettepanekut alandada toidukaupade (v.a. alkohol) käibemaksu 18%-lt 5%-le.

Avalda oma arvamust ka gallupis.

Gallupi, kuidas suhtud Vabadussõja võidusambasse?, tulemus

Eile oli viimane päev, mil sai osaleda ja arvamust avaldada minu blogi esimeses gallupis- Kuidas suhtud Vabadussõja võidusambasse?

Tulemused:

positiivselt 31%

negatiivselt 50%

ükskõikselt 18%

Vastanuid oli 61. Siinkohal mainin ka blogi külastajate arvu, mis alates 4. märtsist 2008 kuni eilseni oli 870 külastajat. Leian, et ka see on märk ükskõiksusest.

Ise leian, et samba peaks rajama Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ehk siis kümne aasta pärast.

Osale ka järgmistel küsitlustel.

Emakeelest

Kirjutan järgmise sissekande kaunile emakeelepäevale tagasi vaadates.

Palju on räägitud meie seadustes esinevast raskesti arusaadavast keelest - kantseliitidest, võõrsõnadest ja keerukast lauseehitusest. Tegin väikese eksperimendi. Vaatasin läbi sel nädalal Riigikogus suures saalis menetluses olevad eelnõud ja toon siin mõned näited ning pean tõdema, et minu lühiuurimuse tulemusena olukord väga hull polnudki.

Üks näide peaaegu kilomeetri pikkusest lausest ja ka seaduse nimi põnev (Äriseadustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 "Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta" rakendamise seaduse muutmise seadus):
(1) Kui mitterahalise sissemakse esemeks on väärtpaberituru seaduse § 2 1. lõikes nimetatud väärtpaberid, mis on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturule väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud investeerimisfondi osakud ja tuletislepingud, ei pea audiitor kontrollima mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist, kui mitterahalise sissemakse esemeks olevaid väärtpabereid hinnatakse kaalutud keskmise hinna alusel, millega on nendega kaubeldud ühel või mitmel reguleeritud väärtpaberiturul kolme kuu jooksul enne mitterahalise sissemakse tegemise kuupäeva.

Huvitavad sõnu ja väljendid:

• seaduse normitehniline märkus
• kasumieraldis
• likvideerimisjaotis
• kaitseringkond
• käsuõigus
• rahustustool

Kuna ma sealt midagi põnevat ja meeliülendavat ei leidnud, siis otsustasin veidi internetis kolada. Otsisin uudissõnu ja väljendeid. Mõned näited:

• vihver ehk wifi-ruuter
• lõimumine ehk integratsioon
• uudissõna ehk neologism
• täisleppimatus ehk nulltolerants
• rakkerühm ehk erioperatsiooniks moodustatud väeüksus
  

Ka nii võib uusi sõnu välja mõelda (internetist):
Altkäemaks - illegaal-manuaal investeering
Kirikurott - klerikaalnäriline
Koosolek - oraalbakhanaal / kõneorgia
Loll - intellektioponent ehk mõistuse suhtes opositsioonis asetsev subjekt
Ninatark - nasaalgeenius
Puupea - dendrodebiilik
Püstihull - vertikaalidioot
Salaarmuke - illegaalne seksuaalsatelliit
Sõimusõna - vulgaarverb
Sõjakavalus - militaartillikas
Vallavaene - munitsipaal-asotsiaal
Võimunälg - poliitapetiit
Talutüdruk - agraarbeib
Tühijutt - blankomonoloog
Lõpetuseks lõiguke Karl August Hermanni sulest "Wõõraste sõnade kirjutamisest Eesti keeles".

"Kui üks osa wõõrastest sõnadest ümber muudetakse ja teist mitte, kus on aga siis wahe ja piir? Siin ep raskus on, sest sõnu on kaunis hulk. Järjekindlus (consequenz) nõuab, et kui üks jagu sõnu ümber muudetakse, siis muudetagu ka teine, wõi kui üks jagu wõõra näoseks jääb, siis jäägu ka teine. Nüüd oleks kõik need wõõrad sõnad, mis b, d, g tähtedega algawad, üles otsida ja siis otsust wõtta. Siin juures on kõige parem Soome kirjawiisi silmas hoida, kui ka mitte igal pool järele teha."

Sotsid muutsid meelt?

Selle nädala Riigikogu infotunnis küsis keskerakondlane endine sotsiaalminister Jaak Aab minister Palolt viimase meelemuutusest seoses justiitsminister Rein Langi perekonnaseadusega. Nimelt, kui eelnõu oli möödunud aasta sügisel ministeerumide ja ministrite kooskõlastusringil, siis andis sellele oma heakskiidu ka sotsiaaldemokraadist rahvastikuminister Palo. Vahetult enne naistepäeva teatas aga Palo, et on oma meelt muutnud ja seadus ikkagi ei kaitse nõrgema poole õigusi, nagu tema seda seletuskirjast varem lugenud ja lootnud oli.

Jaak Aab pärib ministrilt, kas see vaid tema arvamus või Sotsiaaldemokraatlik erakond on oma seisukohta selles küsimuses muutnud!? Palo andmetel on see kogu erakonna uus arvamus. Kas see ka tegelikult nii on või peab Palo mõne päeva pärast taaskord ütlema, et tema sõnu valesti tõlgendatud ja on sunnitud nii erakonna kui avalikkuse ees vabandama?

P.S Keskerakond on nimetatud eelnõu vastuvõtmise vastu!

Arutelu Riigikogu infotunnis (12.03.2008):
Jaak Aab:

Tänan! ... Minu küsimus puudutab küll perekonnaseadust. Ja te olete välja öelnud, et kui te teaksite nii palju sellest perekonnaseadusest praegu, kui te oleksite teadnud siis, kui te kooskõlastasite, siis te poleks seda kooskõlastanud. See selleks. See seaduseelnõu tegelikult ka aasta otsa eelmises valitsuses seisis ja Rein Langi ideesid siia Riigikokku tookord ei tulnud. Aga minu küsimus puudutab seda, kas see väljendus ja need mõtted on teie kui poliitiku omad ehk kas siis Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal, keda te esindate, on vahepeal arvamus selle eelnõu suhtes muutunud. Aitäh!

Rahvastikuminister Urve Palo:

Aitäh! Jah, tõepoolest kui sügisel meie justiitsminister selle eelnõuga välja tuli, siis eelnõu seletuses oli ka kirjas, et antud seaduseelnõu parandab oluliselt varaliselt nõrgema poole õigusi pärast lahutust, näiteks. Ja hiljem, kui Tartu Ülikooli sotsiaalteadlased tegid täiendava analüüsi, siis selgus hoopis vastupidi. Nii et jah, ma olen seisukohal, et antud seaduseelnõu, mis puudutab põhimõtet minna ühisvara printsiibilt üle n-ö lahusvara printsiibile, nõrgendab oluliselt majanduslikult nõrgema poole õigusi, turvatunnet. Ja kui te küsite, kas see on minu isiklik arvamus või ka sotsiaaldemokraatide arvamus, siis kõigepealt, jah, see on minu isiklik kindel veendumus ja samamoodi on näiteks siin sellel arvamusel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna naiskogu "Kadri". Aitäh!

....

Jaak Aab:

Tänan, austatud juhataja! Igal juhul sümpaatne kuulda, et arvamused täiesti ühtivad ja sotsiaalkomisjoni liikmena olin mina üks nendest, kes kõige tungivamalt seda analüüsi nõudis. See analüüs on nüüd saadud teadlastelt, et teaduspõhiselt ka otsustada asjade üle, mis siis eelnõu perekonnasuhetes muudab, milliseid tagajärgi ta kaasa toob, see on minu isiklik arvamus ja tegelikult ka meie fraktsiooni arvamus, et sellel on negatiivsed tagajärjed perekonnasuhtele. Ja küsimus siiski selline, et kui teil isiklikult on välja kujundatud selline arvamus ja kui sotsiaaldemokraatide naiskogul on selline arvamus, kas te kavatsete ka erakonna sees seda arutada ja ütleme ka Riigikogu liikmetele, kes tegelikult juba eelnõuga tegelevad, siis nendega vestelda, et kas see arvamus on muutumas ka Riigikogu fraktsioonis. Aitäh!

Rahvastikuminister Urve Palo:

Aitäh! Me oleme seda küsimust arutanud erakonna juhatuses, viimasel juhatuse koosolekul ja juhatus kiitis heaks naiskogu "Kadri" arvamuse, nii et, ma julgen öelda, et see on erakonna arvamus. Aitäh!

Linde süüdistab Palot

Kolmapäeval, 12. märtsil, Riigikogu infotunnis toimus huvitav arutelu plaanitava ETV 2 programmi teemadel. Taaskord on pihtide vahel minister Palo, kes on kujunemas üheks minu blogi-lemmikuks.

Arutelu lõpus viskub Väino Linde oma erakonnakaaslase minister Laine Jänese kaitsele ja süüdistab Palot tegematajätmises. Tuletan siinkohal meelde, et Linde on Reformierakonna liige, kes ligi pea aasta Palo (Sotsiaaldemokraat) koalitsioonipartner olnud.

Arutelu Riigikogu infotunnis (12.03.2008):
Marika Tuus:

Aitäh! Austatud minister! Siin tuli juttu TV 2-st. Te ütlesite, et te nõustute sellega, et see tuleks järgmisest aastast. Mul on meeles, et siin eelmisel kevadel te nagu väga toetasite, et ta tuleks siiski sellest aastast ja olite selles ka kindel. Kas siin taga on poliitilised käärid? Ja pealegi, et kui vaadata, millisena see TV 2 hakkab olema, millised saated sealt tulema, siis ütleme, et seal tegevuskavast on näha, et seal ei ole niivõrd esikohal mitte just saated mitte-eestikeelsele elanikkonnale, vaid seal on esikohal just nihuke kategooria, nagu noortesaated. Aitäh!

Rahvastikuminister Urve Palo:

Aitäh! Ma toetasin eelmine aasta ja toetan ka täna, et tõepoolest Eesti Televisioon 2-e tuleb avada nii kiiresti kui võimalik. Mul on isiklikult väga kahju, et selleks aastaks ei olnud võimalik rahalisi vahendeid Kultuuriministeeriumis leida. See on ministri, kes selle valdkonna eest vastutab, oma otsus, kuidas ta täpselt kuhu rahalisi vahendeid eraldab. Seetõttu on tänaseks, kui ma olen rääkinud nii kultuuriministriga kui ka ringhäälingujuhiga, olen aru saanud, et järgmiseks aastaks ikkagi konkreetsed rahalised vahendid ka planeeritakse. Ka selleks aastaks planeeriti ja selle tõttu ka eeltööd tehakse, aga mitte sellises mahus, et veel avada. Mis puudutab nüüd programmi ennast, siis mina leian, et see, mis on ringhäälingu poolt esitatud tänane kava, et venekeelsed saated oleksid n-ö sel prime time`l või kõige rohkem vaadataval ajal kaks-kolm tundi õhtul ja sisaldaksid endas diskussioonisaateid, kohalikke uudeiseid, miks mitte ka sotsiaalset tele-show'd nagu Õnne 13, kus on võimalik näha inimesi enda ümber ja oma naabreid. Ma leian, et see on täiesti piisav, et alustada ja ka jätkata. Ja muul ajal oleksid Eesti Televisioonis eestikeelsed saated subtiitritega, venekeelsete subtiitritega. Kindlasti ei ole meil võimalik konkureerida Vene telekanalitega mängufilmide ja muude show`de edastamisel. Nii et ma arvan, et sellega ei pea ka tegelema. Aitäh!

.....

Väino Linde:

Aitäh! Tahtsin küsida proua ministrilt seda, et kas see ei ole mitte oma tegemata töö viskamine hea kolleegi – kultuuriministri – kapsaaeda, kui te niimoodi väidate, et ainult see ETV 2 programm oleks olnud see õnne tipp, mis tooks sellise integratsiooniõnne meie riiki? Aitäh!

Rahvastikuminister Urve Palo:

See oli teie vägivaldne tõlgendus õnne tipust. Kui siin oli küsimus ETV 2-st, siis minu vastus oli, et see on Kultuuriministeeriumi valdkond. Rahad tulevad Kultuuriministeeriumist ja loomulikult on ministril õigus otsustada, kuidas ta oma rahasid kasutab. Aitäh!

Murelik minister Palo

Naistepäeval kurtis rahvastikuminister Urve Palo, et tahaks oma valdkonnas palju ära teha, aga näe Ansipi ja reformikate piibel (tänase valitsuse koalitsioonileping) ei luba.

Siinkohal ma jagan Palo muret ja on hea meel, et ta avalikult ütleb, millised on tegelikult suhted tänases koalitsioonis. Tsiteerin Palot: "Sa võid teha ükskõik kui mõistliku ettepaneku, kuid teised parteid esitavad viivitamatult vastuväite: ei, me leppisime kokku ja seepärast isegi ei puuduta seda teemat." Vaadates üle koalitsioonilepingut, siis tõesti on seal ju pea ainult oravate mõtted ja ideed, olgu nad siis nii arukad või mitte. Seega ei hakkagi tänane valitsus ju mitte kunagi ei IRL´i ning peamiselt Sotside ettepanekuid ja ideid teostama, sest koalitsioonilepingus neid väga napilt ja nagu taaskord selgus, siis ühtegi head mõtet kuulda ka ei võeta. Kaua te seda diktaati kannatate?

Veidi imestamapanev ja kummaline on vaid see, kus Palo ütleb: "Ma ju isegi ei teadnud, et koalitsioonilepingus on öeldud: see valitsus ei tee kodakondsuse seaduses muudatusi". Kas siis ministrikandidaadid ei olnudki asja juures, kui koalitsioonierakonnad lepingut üle vaatasid ja kinnitasid!? Kui ei, siis vähemalt oleks võinud enne ametivande andmist nimetatud lepinguga tutvuda. Kuid ei saa ka pahaks panna, Palo tuli ju otse eraärist ning poliitilist kogemust vähe. Kuid noor ja arukas inimene on õppimisvõimeline ning, kust see kogemus mujalt tulebki, kui praktiseerides.

Veel lisan, et mulle isiklikult meeldib tema mõte, kuidas kodakondsusseadust muuta. Tsiteerin Delfit: "Palo sõnul muudaks tema kodakondsuse seadust nii, et lastel oleks sündides võimalik saada kodakondsus automaatselt ning nende vanemad võiksid seda õigust kasutada või soovi korral sellest keelduda. Koalitsioonileping aga ei luba seadust muuta."

Tahaks loota, et Urve Palo ei ole järgmine minister, kes tegelike probleemide mätsimiseks koalitsioonis, väljavahetamisele läheb. Mitu ministrit peab ennast Ansipile ohverdama ja kes on järgmine?

Noororavate Viinakonverents

Tänases SL Õhtulehes kirjutab Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Karin Kalda käesoleva nädala alguses laineid löönud noorte oravate viinakonverentsist.

See, mis tuuakse toimunud läbu vabanduseks on niivõrd absurdne, et pean vajalikuks selle siin täismahus avaldamist.

SL Õhtuleht 7. märts 2008 Karin Kalda, Reformierakond

"Konverentsil jõid täisealised oravad"
Ajakirjanduses ilmunud asjaolusid üle kontrollides ilmnes, et alkoholitarbijateks olid täiskasvanud.
Mis pole iseenesest ei keelatud ega ka sotsiaalselt taunitav. Ekstreemsusi seal igatahes polnud. Lisaks ei näe me seost isikliku käitumise ja erakonna poliitika vahel. Kordan igaks juhuks üle: tegemist on debateeritava teemaga ja Reformierakond on alati toetanud kõiki tõhusaid meetmeid alkoholismi kui haiguse ning joomarluse kui rahvakultuuri elemendi piiramiseks.

TULE TAEVAS APPI!!

Asjaolusid üle kontrollides ilmnes, et kohe kindlasti ei olnud konverentsist osavõtjad kõik täiskasvanud, seega joodi ikkagi alaealiste juuresolekul ja nägemisel. Kui see ka pole sotsiaalselt taunitav, siis mis veel peaks tänases alkovõitluses taunitav olema. Loodan südamest, et see pole Reformierakonna ametlik seisukoht, kuigi kui seda kajastab fraktsiooni pressinõunik, siis kangesti avaliku seisukoha moodi ta on!

Kahe päeva jooksul teatavad juba mitmed Reformi tegelased, et nad pole poliitikud, eile erakonna asesimees Atonen ja täna Keila noororavad, sest mida muud tähendab lause - me ei näe seost isikliku käitumise ja erakonna poliitika vahel.

Kalda märgib ka veel oma lühiloos, et Reformikad on alati toetanud kõiki tõhusaid meetoteid alkoholismiga võitlemisel. Siiani pole nad toetanud ei Keskerakonna ega Isamaa ja Res Publica Liidu ettepanekuid selles võitluses. Võibolla siis ongi reformipartei idee selles, et nende noortekogu joob ära kõik viina, mis toodetakse ja sisse tuuakse, et siis teised sellest osa ei saaks!?

Oma looga ei propageeri ma täiskarskuslust, kuigi see oleks hea vaid tahan öelda, et joomisel ja joomisel on vahe. On olemas pea kõikide alkoholide joomise kultuurid - veini-, õlle- ja viinakultuur jne, kuid see, mis toimus noorte oravate üritusel oli sõnaselge läbu.

Kes lahkub uppuvalt laevalt?

Selle nädala Maalehes tuletab Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen taaskord valijatele meelde, et ta pole poliitik. Paraku on ta seda viimasel ajal juba nii palju kordi meedias hõisanud ja mulle on jäänud mulje, et ta isegi väljaöeldut ei usu ning loodab, et kui seda võimalikult palju korrata, siis hakkab ehk isegi uskuma. Täpselt sama enesele selgekstegemise tehnoloogiat kasutab ka ju sama erakonna peaminister. Andrus Ansipi viimased pressiteated ja väljaütlemised on valdavalt üksteist kordavad suured rõõmuhõisked, et meie riigis kõik korras, siin kõigil hea elada, muresid ja kitsaskohti pole, kohe oleme rikkaimad ja ilusaimad!

Tõsiselt koomiline on lugeda, kus erakonna aseesimees, Eesti Posti Nõukogu esimees, endine minister, endine riigikogulane, endine linnapea jne jne teatab, et ta pole enam poliitik. Nii palju kui mina olen aru saanud, siis erakond ikkagi poliitiline organisatsioon. Ma igaks juhuks kontrollisin reformikate kodulehelt nende põhikirja, et viimaks nad erakonna eesmärke ja põhimõtteid muutnud. Ei, seal seisab endiselt - "Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik POLIITILINE ÜHENDUS Eesti ühiskonna sihipäraseks edasiarendamiseks vabaduse, humanismi, harituse, vaimsuse, demokraatia ja majandusliku jõukuse suunas."

Siinkohal soovitan reformikatel tõsiselt kaaluda, kas nad ikka tahavad, et nende poliitilist ühendust juhiks mittepoliitik!?

Samas saan ma aga Atonenist inimlikult aru. On ka viimane aeg ennast uppuvalt laevalt päästa ja erabusinessi pageda. Ma pole Atoneni kunagi rumalaks poliitikuks pidanud ja hindan tema teguviisi ka nüüd.

Tahaks loota, et Atonen on oma otsuste suhtes meelekindel ja ei teki olukorda, kus poole aasta pärast hüüab ta valjul häälel ja igal võimalikul juhul, et ta nüüd uuesti poliitik ja siis jälle mitte ja siis uuesti jne jne.

Meelekindlust!

Uuringufirmade tulemuste erinevustest

Täna ilmus Delfi uudisteportaalis Juhan Kivirähult väga hea võrdlev lugu Turu-Uuringute AS´i ja EMOR´i vägagi erinevast tulemusest seoses erakondade toetusega viimasel kuul. Lugu ennast saate lugeda - http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=18355057

Niisama huvitav, kui see ülal soovitatud lugu, on ka üks kommentaar "täheldajalt", see on järgmine:

On märgatud, et just 2007.a muudeti Emori küsitlusmeetodit niimoodi, et selle tulemus näitaks võimalikult kõrget toetusprotsenti Reformierakonnale!

REFORM:Turu-uuringute AS küsitlused:

2007. märts: 27%

2007. juuni: 27%

2007. september: 24%
2008. veebruar: 21%

Emori küsitlused (ja erinevus võrreldes Turu-uuringute ASga):

2007. märts: 36% (1,33 x)

2007. juuni: 43 % (1,59x)

2007. september: 42 % (1,75x)

2008. veebruar: 35% (1,66x)

KESKERAKOND:Turu-uuringute AS küsitlused:

2007. märts: 21%

2007. juuni: 16 %

2007. september: 19%

2008. veebruar: 20%

Emori küsitlused (ja erinevus võrreldes Turu-uuringute ASga):

2007. märts: 26 % (1,23x)

2007. juuni: 18 % (1,12x)

2007. september: 20% (1,05x)

2008. veebruar: 25% (1,25x)

Huvitav, huvitav! Toetus Keskerakonnale sõltub uuringufirmadest tunduvalt vähem kui toetus Reformierakonnale! Miks küll?

Usun, et vastust teab meist igaüks!

Kutsun E-D-U-ga liituma!

Veebruari kuu lõpus oli mul meeldiv võimalus kohtuda Tõive Kivikase ja Vallo-Andreas Hallikuga, kes on kodanikualgatuse Eesti Demokraatia Uuendamise (E-D-U) eestvedajad.

MTÜ Eesti Demokraatia Uuendamine (E-D-U) on avalik, sõltumatu ja erapooletu kodanikualgatus, mis taotleb demokraatia aktiivset arendamist Eestis.

Sõlmisin koostöölepingu, mille kohaselt on minu kohustuseks E-D-U portaali kaudu saabunud küsimustele vastamine kohustuslik 7 päeva jooksul ja E-D-U pakub mulle võimalust suhelda Eesti rahvaga läbi nende poolt loodud portaali aadressil http://www.e-d-u.ee/.

Kutsun üles kõiki poliitikuid, keda rahva arvamus huvitab, liituma E-D-U portaaliga ja sõlmima samasugused koostöölepingud ja seda ka hiljem järgima!

Kivimägi sihib Pärnu linnapeaks

Pärnu maavanema Toomas Kivimägi varjamatu soov on saada järgmiseks suvepealinna meeriks. Viimastel kuudel linnapea Mart Viisitamme poole kriitikaodasid lennutanud Kivimägi on kõigeks valmis, et võtta keskerakondlaselt linnavõim üle.

Probleem on eelkõige selles, et Kivimägi ei suuda valida ja otsustada, millise erakonna kandidaadiks hakata. Talle sobiks iga partei, aga nagu needus, ükski ei tee pakkumist! Ripsutab küll tiiba nii Reformi kui ka IRL-iga, pugedes ühele ja teisele, aga unelmate ettepanekut ei tule kuskilt.

Reformierakond venitas ja kahtles juba Kivimägi maavanemaks nimetamisel – ju ei peetud meest sobivaks ega piisavalt omaks. Kivimägit ei kannataks välja ka justiitsminister Lang, kes möödunud aasta aprillis ennast näost siniseks vihastas, kui Kivimägi julges sõna võtta Langi maavanemate-kaotamise-plaani vastu.

Samuti on Kivimägi täiesti vastuvõetamatu Reformierakonna aseesimehele Meelis Atonenile, kes 2003. aastal pärast Kivimägi tollase ametiaja lõppu kuulutas: "Mina ütlen, et Toomas Kivimägi ei saaks maavanemaks isegi siis, kui ta astub Reformierakonda; ta ei leia meie erakonnas toetust."
IRL sobiks Kivimägile seepärast, et ollakse ju Pärnus opositsioonis ja vastasjõu kandidaat on alati popp olla. Juba 2003. aastal kaalus Kivimägi Res Publicaga liitumist - kes oskab nüüd öelda, kas ehk avaldus parteikontori sahtlis juba ootabki? Miks seda siis käiku ei lasta? Kivimägil on suur iha olla võitjatega ja alati populaarne, kuid, kes oskab öelda, kas Isamaa ja Res Publica Liit on 2009. aasta oktoobris veel tegija. Aga väga pikalt oodata ka ei saa!

Nii ongi vaene mees hädas, hõigates ühele ja teisele poole. Kõik kuulevad, aga kuulda ei võta veel ükski.

Kümme tuhat sõpra!

Hiljuti tähistasime üheskoos valentini- ehk sõbrapäeva. Levinuim on valentinipäeva seostamine Rooma-aegse kristliku preestriga, kes laulatas salaja sõdureid, eirates keiser Claudius II käsku. Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja muutus siin sõbrapäeva tähistamiseks. Eestlased võtsid selle helge tähtpäeva kergemini omaks kui mõne muu uuema kombetalituse.

Mida aasta edasi, seda enam räägime ja muretseme pühade kommertslikkusest – esmajärguliseks on saanud ostmine, müümine ja vahetamine. Unustatakse pühade esialgne ja tõeline tähendus – armastuse ja sõpruse väljendamine.

Mulle armastuse ja sõprusega seotud pühad meeldivad. Arvatakse küll, et milleks vaja eraldi päeva, mil mõelda sõpradele ja armsamatele, sest neile tuleks mõelda ju iga päev. Õige! Kuid on siililegi selge, et üha kiireneva elutempo juures on meile järjest rohkem tarvis meeldetuletusi, et armsad ja asendamatud inimesed on lähedal.

Miks ei võiks need meeldetuletushetked olla tähtpäevad, pühad või muud sellesarnased sündmused? Tähistamine ja väljategemine jäägu igaühe enda südametunnistusele.

Erakonna peasekretärina mõtlesin sõbrapäeval loomulikult ka mõtte- ja erakonnakaaslastele. Möödunud nädala algul avalikustas register, kes peab erakondade nimekirju, Eesti parteide suuruse ehk liikmete arvu. Peaaegu kõikide parteide liikmeskond on kasvanud. Ja see on tore, sest näitab, et inimesed hoolivad oma riigist aktiivselt, püüdes siinseid protsesse ka poliitiliselt mõjutada.

Keskerakondlased võivad aga eriliselt uhked ja rahul olla – oleme nii vanim kui ka suurim erakond Eestis. Ainult Keskerakonna ridadesse kuulub üle 10 000 liikme. Seega oleme kümme tuhat sõpra! Mul on eriti hea meel, et, vaatamata konkurentide vastupidistele jõupingutustele, meie liikmete arv kasvab ka tänavu. Veebruaris registreeris erakonna juhatus 153 inimese sooviavalduse liituda Keskerakonnaga.

Kahtlemata on raske võrrelda näiteks lapsepõlvesõpru erakonnaliikmetest sõpradega, kuid tinglikult võib ka parteid nimetada ühiseks sõpruskonnaks. Erakond on ju vabatahtlik poliitiline ühendus, kuhu astuvad ja kuuluvad ühise maailmavaatega inimesed. Kui juba ilmavaade ühine, siis on ka sõpruse tekkimine lihtsam. Kui varem ka üksteist ei tunta, siis erakonna rohketel üritustel saadakse kindlasti tuttavaks või lausa südamesõpradeks. Kindlasti on see kõigis erakondades niimoodi.

Olen õnnelik, et Keskerakonna sõpruskond on suurim! Meie riik on noor ja ka erakondade ajalugu pole pikk. Täitus ju meilgi, riigi vanimal erakonnal, asutamisest alles 16 aastat. Mujal Euroopa riikides, kus parteid on kauem tegutsenud, on ka nende liikmelisus mitmeid kordi suurem. Näiteks Keskusta – Keskerakonna vennaspartei Soomes – on rohkem kui 300 000-liikmeline. Loomulikult on ka Soome riik suurem ja rahvarohkem, elanikke üle 5 miljoni. Sel taustal võiks Eestiski suuremate erakondade liikmete arv ulatuda 40–50 tuhandeni. Eestis kuulub erakondadesse vaid üle 2% elanikkonnast; mujal Euroopas see märksa kõrgem, valdavalt üle 10%. Meil tihtipeale peetakse erakonda kuulumist oma hinge müümiseks. Enda poliitiline määratlemine seostatakse isegi kolme tilga vere andmisega. Eks see ole teatud mõttes ju ka õige, kuid ega siis avaldusele allkirja andes omaenda selge ja kaine mõtlemine kusagile kao.

Erakonda astumisega avaldatakse toetust ühele või teisele maailmavaatele, tegudele ja tihtipeale ka tegijatele. Liitumine hoopis lisab võimalusi eneseteostuseks ja loob uusi tutvusi. Muutuda võib töö, õpingute suund, isegi kogu elu.

Samuti mõtlesin sõbrapäeval erakondade omavahelise läbisaamise ja sõpruse ning vahel ka selle puudumise peale.

Paraku on nii, et rohkem sõprust on pärast valimisi, kuid valimiste ajal kipub see täiesti kaduma. Valimiste ajal sõber ei tunne sõpra ega vend venda. Kas see peaks kogu aeg nii olema?

(Täispikk tekst ilmus juhtkirjana 20.02.2008 ajalehes Kesknädal)http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=9850

Hea sõber, tere tulemast!

Hea minu blogi lugeja!

Anna mulle andeks, et olen ajast maha jäänud ja veel siiani blogimisega ei tegelenud, ilmselt on kõigil juba ajaveebid olemas ja olen üks viimastest.

Aja olemasolul püüan siia kirja panna oma mõtted ühel ja teisel teemal ja kaugeltki mitte ei kavatse ma kirjutada üksnes poliitilistel teemadel.

Lisaks püüan siia koguda ka minuga ja minu tegemistega seoses ilmunud materjali mujalt meediast.

Huvitavate kohtumisteni!

Priit Toobal