Inimkeskne keeleprogramm

Lugesin 15. märtsi Sakalast Maarja Möldre analüüsi erakondade keeleprogrammide kohta. Hea, et selline analüüsiv kirjatöö on hiljutisest emakeelepäevast kantuna ette võetud. Nii saame laiemalt aimu, mida üks või teine poliitiline jõud meie keele säilimise osas lubab ja kavatseb ette võtta.
Küll aga ei saa ma kuidagi nõus olla kirjutises esitatud väitega, justkui Keskerakonna valimisplatvormis puuduks eesti keele arendamise mõte. Samamoodi haakub siia käsitletud teema, et eesti keele tulevik on kindlustatud, sest seda pole unustatud valimisplatvormides majandus- ja sotsiaalvaldkonna taha või alla. Siinkohal pean vajalikuks juhtida tähelepanu, et minu arvates on nii majandus- kui ka sotsiaalvaldkond üliolulised rahvuse ja selle keele säilimise seisukohast.
Juhinduda põhimõttest, mille kohaselt vaid eraldi keeleprogramm tagab selle eduka tuleviku, pole lõpuni läbi mõeldud ja õige. Tegemist on ju äärmiselt lihtsa loogikaga – kui riigil puuduks programm majanduses ja sotsiaalvaldkonnas, siis võiksime ka rahvale koos selle emakeelega kohe kriipsu peale tõmmata. Kui Eestis pole võimalik leida tööd ning inimestele pakutakse kesiseid sotsiaalseid garantiisid, siis tekib pelgalt ellujäämise nimel vajadus minna võõrsile, kus inimkeskne elu on võimalik. Ära minnes tihtipeale jäädaksegi ära ja tagatipuks unustatakse ka keel.
Maarja Möldri artikli täpsustuseks lisan, et Keskerakonna 2011. aasta Riigikogu valimiste programmis seisavad must-valgelt kirjas read, mis aitavad arendada eesti keelt. Lisaks käsitletud eesti keele õpetajate ettevalmistamisele mitte-eestikeelsete koolide jaoks soovime toetada riiklikest vahenditest võõrkeelsetele lastele eesti keele õpetamise juba koolieelsetes lasteasutustes ja ka üldhariduskoolides. Eesti seisab endiselt lõimumisprobleemi lävel, minu meelest on juba lasteaiast alates eesti keele õppe pakkumine selle lahendamiseks üks konkreetsemaid parimaid viise. Seega väita, et Keskerakond ei taha eesti keelt arendada, on ebaõiglane ja meelevaldne.
Eesti keele säilimise äärmiselt olulisteks osadeks on tõepoolest ka Reformierakonna lubadus eeskujuliku kirjakeele kasutamisest ametkondades, IRLi lubadus IT vahendite eestindamiseks ning samuti sotside idee murrete suuremast väärtustamisest. Sellest kõigest pole aga mitte mingit abi kui hinnatõusud ja tööpuudus tingivad eestlaste väljarände. Meie inimesed, nii noored kui vanad, lahkuvad inimväärse elu otsingutele välismaale ja jäävad tihtipeale sinna ka paikselt elama. Eestisse jäänud sugulaste tuttavatega suheldakse küll emakeeles, aga ümbritsev keskkond sunnib kasutama võõrkeelt. Mida kauem võõrsil viibitakse, seda enam suureneb ka võimalus, et sealt leitakse endale teistsuguse emakeelega partner, kellega pere luuakse. Siis aga langeb tihtipeale valik eesti keele kahjuks ja võõrkeele kasuks. Kui hakkan üles lugema oma sõpru-tuttavaid, kes viimastel aastatel jäädavalt välismaale siirdunud, siis kipub kahe käe sõrmedest juba väheks jääma…
Tugev majandus, inimkeskne sotsiaalvaldkond – me ei tohi neid kindlasti unustada rääkides eesti keele ja eestluse püsima jäämisest.

Arvamuslugu on avaldatud Viljandimaa lehes Sakala.

Seis on 2:1 Keskerakonna kasuks

Tänases Kesknädalas on minu intervjuu, kus analüüsin valimiskampaaniat ja valimistulemusi ning jagan oma seisukohti erakonnas toimuvast.

Panen siia oma blogisse Kesknädala peatoimetaja Urmi Reinde küsimused, vastuseid neile saate lugeda Kesknädala kodulehelt http://www.kesknadal.ee/

- Juba valimispäeva hilisõhtul tembeldati Keskerakond valimiste kaotajaks. Kes on teie arvates nende valimiste võitjad ja kaotajad?

- Keskerakonna esimees Edgar Savisaar sai 23 000 häält. On seda palju või vähe?

- Räägime ka kampaaniast ja reklaamidest. Sel korral paistis hästi silma, et nii Reformierakonnal kui ka IRL-il ja sotsidel oli reklaamideks ja kogu valimiskampaaniaks raha oluliselt rohkem kui Keskerakonnal. Milline on Keskerakonna kampaania maksumus?

- Millist mõju avaldas valimistulemusele enne jõule lahvatanud „kirikuskandaal"?

- Tõite paralleeli Rahvaliiduga. Kas see, mis juhtus Rahvaliiduga, on tõesti ka Keskerakonna ja teiste Eesti opositsioonijõudude tulevik?

- Mitmed erakonnad on mõista andnud, et on nõus Keskerakonnaga koostööd tegema üksnes siis, kui Savisaart partei eesotsas pole. Kas võtate seda tõsiselt?

- Kas erakonna esimees peaks võtma vastutuse valimistulemuste eest? Mõned erakonna poliitikud on avaldanud arvamust, et Savisaar peaks erakonna juhi kohalt lahkuma. Kas jagate nende arvamust?

- Ain Seppik on ette heitnud, et erakond ei taha valimistulemusi analüüsida. Millest seesugused etteheited

- Millega te Evelyn Sepa olete välja vihastanud?

- Miks ikkagi on nii, et Savisaare vastu astuvad need, keda ta on aastaid toetanud, kelle poliitilisele karjäärile on ta aluse pannud ja keda aidanud kõrgetesse ametitesse - ministriks või linnapeaks?

- Kuidas edasi?

Head lugemist!

Seis on 2-1, Keskerakonna kasuks

Viimastel päevadel on muutunud väga aktuaalseks meedia spekulatsioonid Keskerakonna valimistulemuste, sisekliima ja esimehe Edgar Savisaare tagasiastumise teemadel. Analüüsides kampaaniat, valimistulemusi ning muid asjaolusid ei saa ma kuidagi nõustuda jutuga läbikukkumisest.

Keskerakond ei kaotanud nende valimiste järel parlamendis oma positsiooni, vaid säilitas selle. 2007. aasta Riigikogu valimistel saime teise tulemuse Reformierakonna järel, nii ka seekord. Kõik need hirmujutud, kus kaotame peale oravate ka Laari ja Mikseri parteile ei pidanud paika ja osutusid väljamõeldisteks.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar saavutas absoluutse häälterekordi kogudes oma valimisringkonnas üle 23 000 hääle. Seda on rohkem kui praegune peaminister, rohkem kui ükski teine minister, omavalitsusjuht või erakonna esimees. Kusjuures Savisaar võrreldes eelmiste parlamendivalimistega võitis hääli juurde, aga Ansip kaotas neid.
Samuti võime öelda, et Tallinnas, kus Keskerakond on võimul, saadi väga hea valimistulemus. Kolmest Tallinna valimisringkonnast kahes võitsime ning Mustamäe-Nõmme ringkonnas jäime napilt maha vaid Reformierakonnast.

Analüüsides erakondade kampaaniate maksumusi, on Keskerakond teinud selgelt kõigist erakondadest parima tulemuse. Ilmselgelt kõige väiksema kampaaniaeelarve juures saavutada teine tulemus ja edestada neid, kes kulutasid kordades rohkem – see näitab valijate tugevat toetust ja lojaalsust. Keskerakonna saadikukoht parlamendis on kindlasti kõige odavam. Ühe Keskerakonna koha hind parlamendis on alla 27 000 euro ehk alla poole miljoni krooni. Kõigil teistel erakondadel on koha hind kindlasti kordades suurem.

Vähetähtis ei ole ka see, et selles valimistsüklis olid kolmed valimised, millest kahed, 2009. aasta europarlamendi ja 2009. aasta kohalikud valimised, võitis Keskerakond ülekaalukalt. Seega on seis 2-1 meie kasuks.

Detsembrikuus alanud Keskerakonna ründamine paremerakondade poolt, kasutades meediat, arvamusuuringuid ja õiguskaitseorganeid, oli väga ränk ja allapoole vööd. Vaatamata karmidele süüdistustele ei olnud lõpuks kellelgi esitada mingeid tõendeid ning seega määriti vaid Keskerakonna ja selle esimehe Edgar Savisaare mainet. See oligi kogu “skandaali” eesmärk, hirmutada valijaid. Keskerakonna ründamist alustati just erakonna juhist. Võib vast isegi öelda, et Rahvaliidu hävitamine oli justkui proovitöö, kas selline taktika võiks opositsiooniparteist vabanemiseks toimida. Rahvaliidu puhul toimiski, nemad künnist ei ületanud! Nüüd on ette võetud järgmine Ansipi valitsusele tüütu jõud - Keskerakond. Mulle on viimastel päevadel helistanud paljud endised rahvaliitlased ja tänased keskerakondlased, et me ometi sedasama viga ei teeks ja esimehe hukkamõistule läheks. Nemad on seda näinud, kuidas see ühele suurele erakonnale mõjus.

Samuti sean kahtluse alla teiste erakondade mesijutu koostööst Keskerakonnaga, mille esimees ei ole Edgar Savisaar. Õpime lähiajaloost ja meenutame 1995. aasta lindiskandaali ajal toimunut. Tollal lubati Savisaare tagasiastumise eest koostöö jätkamist valitsuses. Läks aga vaid kuu kui Keskerakond oli opositsiooni tõrjutud. Olen surmkindel, et sama korduks ka nüüd – Savisaar astub tagasi, kuid sellest neile ei piisaks ja ikka võtab Reformierakond endale kaissu mugavaima sülekoera -IRLi.

Kaaludes kõiki neid fakte ja eeldusi, leian, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar lausa ei tohi erakonna esimehe kohalt lahkuda ning jutte Savisaare “mahavõtmisest” pean ma lapsejutuks.

Loomulikult on vaja valimistulemusi analüüsida ning pakkuda välja lahendusi, kuidas järgnevatel valimistel oma toetajate hulka kasvatada ja positsioone parandada. Kohalikud valimised on aastal 2013 ning tegelikult peame hakkama nendeks juba valmistuma.

E-valimistest

Viimastel päevadel on palju diskuteeritud e-valimiste üle. Avaldan ka oma arvamuse.

Valisin 2009. aasta kohalikel valimistel interneti teel ning kahetsen seda hingepõhjani. Mul ei ole siiamaani turvalist tunnet – ma kardan, et minu hääl läks kaotsi, või mis veel hullem, hoopis mõnele teisele kandidaadile.

Seetõttu käisin nüüd jälle ise jaoskonnas pabersedeliga valimas. Miks? Oma kogemusest võin öelda, et ma ei usalda e-valimiste süsteemi.

Keskerakond on juhtinud tähelepanu võimalikele turvariskidele e-hääletuse süsteemis. Kui valimispäeva õhtul hangus palju lihtsam tulemuste edastamise süsteem, siis jääbki õhku küsimus, kas e-hääletusega võib samuti probleeme olla.

E-valimisi ei kasutata teistes riikides - ilmselgelt seatakse kahtluse alla selle turvalisus.
Pihelgase poolt kirjeldatud viisil hääle moonutamine oli üks peamisi põhjusi, miks USA Kaitseministeerium lõpetas 7 aastat tagasi e-valimiste pilootprojekti. Pilootprojekti turvaanalüüs andis hävitava hinnangu mistahes e-valimistele, mis toimuvad üle interneti ja kasutavad tavalisi arvuteid, kus võib kasutaja teadmata töötada mistahes tarkvara. Ameeriklased rõhutasid, et uusi pilootprojekte pole isegi mõtet üritada enne, kui tavaarvutite ja interneti infrastruktuur on fundamentaalselt ümber tehtud.

Mina küsin täna, kui palju oleks vaja sel viisil kallutatud hääli, et Eestis loobutaks demokraatlikus maailmas ainulaadsest lähenemisest, kus valimisjaoskond moodustatakse valija asukohta (koju, suvilasse, kontorisse, telki), kus see pole valimiskomisjoni kontrolli all? Kas näiteks Eesti kohta piisab, kui neid hääli on 10%, 20%, 50% , või peab neid olema koguni rohkem kui miljon?

IT-ekspertide arvamus kõlab: „Mitte keegi, kes on programmeerimisega kokku puutunud, ei kahtle hetkekski selles, et iga süsteemi on võimalik murda.“

Miks Delfi Keskerakonda tsenseerib, aga paremerakondi kiidab?

Austatud Delfi toimetus! Avalik kiri Delfi toimetusele.

Mind väga huvitab, miks küll on muidu üsna erapooletult erinevate erakondade seisukohti avaldanud Delfi nüüd äkki, kaks päeva enne valimisi toimetuse poliitikat põhjalikult muutnud.

Toon kaks näidet.

Esimene näide - kriitikavaba suhtumine IRL-i kiiduuudistesse

IRL-i pressiesindajat vahendades on Delfi avaldanud uudise, mille kohaselt osaleb Laar Helsingis tähtsal kohtumisel, kus peab aru Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso, Euroopa Nõukogu presidendi Herman Van Rompuy, Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzeki, Saksamaa Liidukantsler Angela Merkeli ning mitmete teiste Euroopa valitsusjuhtidega Euroopa tuleviku teemal.

Et selline tähelepanuväärne kohtumine tuleb päev enne valimisi kui välk selgest taevast, siis uurisime asja pisut. Seda oleks pidanud tegema ka Delfi, enne kui pressiesindaja jutu ära avaldas.
Tegelikult sõitsid Barrosso ja Merkel Helsingisse selleks, et toetada Soome Kokkomuse parteid lähenevatel Soome parlamendi valimistel.
Samuti ei kohtunud nad sugugi Laariga kolmekesi, vaid nõupidamisest võttis osa mitmeid parempoolseid poliitikategelasi Ungarist, Lätist ja Leedust, Türgist ja Kreekast. Pigem olid kohale kutsutud need parempoolsed parteitegelased, kelle riikides on raskusi majanduskriisist väljatulekuga, Laar teiste hulgas.

Vaevalt, et keegi sellel nõupidamisel Laari osalemist üldse tähele pani.

Küsimus: Miks küll Delfi asja tagamaad ise ei uurinud ja IRLi ülepingutatud kampaaniateate lihtsalt ära avaldas?

Teine näide - Keskerakonda tsenseeritakse, IRL-i poliitikute patud vaikitakse maha

Kui Laari rolli üles puhumine Helsingis on veel väike asi, siis märksa kummalisem on see, kuidas Delfi on otsustanud tsenseerida Keskerakonna avaldusi. Täna hommikul teatas Keskerakond, et kaebab kohtusse IRL-i poliitiku Indrek Raudse, kes on Keskerakonda viimastel nädalatel mitmes meediaväljaandes laimanud.

Oma uudised juhtisime tähelepanu ka sellisele olulisele tõsiasjale, et tegelikult on hoopis IRL ja Reformierakond paistnud silma maksumaksja raha kasutamisega valimiskampaanias.

Tõime ka näiteid, aga see kõik kärbiti välja. Välja jäetud tekst on alljärgnev:

"Keskerakond avaldab kahetsust, et Raudne kirjutab meie arvele ebaeetilise käitumise, mida lubavad enesele süüdistajad ise. Tuletame veelkord meelde neid viimastel nädalatel avalikuks tulnud juhtumeid - Kredexi raha kasutamine majandusminister Juhan Partsi kampaanias, Omanike Keskliidule raha kantimist IRL-i valimiskampaania läbiviimiseks, IRL-i reklaamiagentuurile suure rahasüsti korraldamine läbi EAS-i reklaamihanke ning Kalevipoja nn vastuvõttude korraldamine üle Eesti," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal.

Samuti on avalikuks saanud kavatsus, mille kohaselt Eesti Post ostab 60 miljoni krooni eest Kadastiku ja Luige postikandefirma. Milleks valitsuserakonnad meediamogulitele valimisteeelsel ajal sellise suure kingituse teevad, on kõigile selge.

Toobali sõnul on IRL riigi raha kasutamisel valimiskampaanias nende valimiste tšempion.

"IRL võib muidugi end õigustada, et on vaid järginud valitsusliidus välja kujunenud tava. Teine koalitsioonipartei, Reformierakond pole sellest patust samuti puhas. Miljoneid maksma läinud eurole ülemineku kampaaniat võib käsitleda Reformierakonna ja Jürgen Ligi personaalse valimiskampaaniana. Seega nagu suur vend ees, nii väike järel. Aga see ei vabasta kumbagi valitsusparteid vastutusest riigi raha väärkasutamisel," ütles Toobal.

Miks Delfi nii teeb?

Miks see tekst peeti vajalikuks maha vaikida? Miks on Delfi asunud viimastel päevadel IRL-i nii jõuliselt toetama?

Palume taastada meie tekstid, seal, kus neid on tsenseeritud või moonutatud.

Vahteri, Tammeri ja Kochi Bonnieri preemialood põhinevad valel

Bonnieri preemia on Rootsis Bonnieri perekonnale kuuluva meediakontserni ning selle siinse majanduslehe Äripäev poolt asutatud Eesti uuriva ajakirjanduse tipmine auhind, mida antakse välja alates 1996. aastast.

Preemiateemade ja nende saajate analüüs ütleb juba nii mõndagi ka suurema osa Eesti ajakirjanduse kohta.
Poliitika läbipaistvus on demokraatlikus ühiskonnas ülimalt oluline ning seetõttu on arusaadav, et seni välja antud 16 preemiast on täpselt pooled poliitilised, ülejäänud 8 laureaati uurisid majanduses toimuvat.
Vabas maailmas on ajakirjandusele instinktiivselt omane suurem kriitilisus võimulolijate suhtes, meil see printsiip siiski ei kehti.
Kuigi Reformierakond on olnud võimul kogu Bonnieride preemiate väljaandmise ajast kõige kauem, lausa 12 aastat järjepanu, on neile preemia osaks langenud vaid ühel korral: 2008.a. Tarmo Vahter Eesti Ekspress (Reformierakonna juhtivtegelaste maadevahetustehingutest).

Näiteks IRLi tegelastele on Bonnier aga naeratanud kolmel korral:

• 2000 Taivo Paju Postimees - 30 000 krooni maksnud peaminister Mart Laari sekretäri toolist
• 2003 Sulev Vedler Eesti Ekspress - Maksuameti huvist rahandusminister Tõnis Paltsu maksuasjade vastu
• 2004 Birgit Püve Eesti Ekspress - Kunstiakadeemia rektor kasutas lõbumajas akadeemia krediitkaarti

Kolmandat korda vormistati preemia ka Keskerakonna käsitluste eest:

• 2010.a. Tuuli Koch (Postimees) kirikuskandaali ja Keskerakonna rahastamislugude eest. Varem oli Keskerakond toonud preemia


• 1995.a. Tarmo Vahterile (Eesti Ekspress) Edgar Savisaare lindiskandaali tagamaadega ning


• 1996.a. Enn Tammerile (Postimees) lugudega Keskerakonna sisevõitlusest ja valimiskampaania rahastamisest.

Märkimisväärne on Keskerakonna "eest" saadud preemiate puhul see, et nii Vahteri kui Tammeri lood ja seal püstitatud teesid on selgelt valedeks osutunud, ka kohtus. Kochi lugu ootab sama saatus. Veelgi enam, liigubad jutud, et nii Vahteri kui Kochi lood on kirjutatud hoopis nelja tähega organisatsioonis ja tublidel ajakirjanikel jäi vaid oma nimi loo alla kirjutada. Kas nad mitte oma auhindu tagastama ei peaks?

Sotsiaaldemokraatide osaks on 2001.a. preemia, mille Anneli Ammas (Eesti Päevaleht) sai Eesti Raudtee erastamislugude eest.

Ajalehtede vahel on praegu preemiate skoor üldarvestuses järgmine: Eesti Ekspress (kuuel korral), Äripäev (viiel korral), Postimees (kolmel korral) ja Eesti Päevaleht (kahel korral). Poliitlugude arvestuses on aga seis 4:3 Eesti Ekspressi kasuks Postimehe ees.

Žüriisse kuuluvad praegu Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi, Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg ja Eesti Ajalehtede Liidu juhataja Mart Raudsaar. Peale Äripäeva peatoimetaja, on kõik see üks Kadastiku – Luige punt.

Postimees tsenseeris minu kommentaari arvamusuuringutest

Juhin tähelepanu minu poolt Postimehe küsimustele antud vastuste tsenseerimisele just lõikudes, mis viitavad uuringu Turu Uuringute AS-i küsitlustulemuste manipulatiivsele iseloomule.

Vastates Postimehe küsimustele märkisin, et Turu Uuringute AS-i töötulemused “kubisevad arvutuslikest ja loogikavigadest. Näiteks väidab uuring, et 5% nendest, kes Kagu-Eestis valima lähevad, valivad Põllumeeste kogu. Ainult, et Põllumeeste kogu ei osale seekordsetel valimistel. Sama ringkonna kohta väidetakse veel, et 5% kindlasti valimistel osalejatest hääletab mõne üksikkandidaadi poolt. Turu-uurijate künism väljendub aga selles, et selles piirkonnas ei kandideeri ühtegi üksikkandidaati. Miks künism? Sest lihtsaks eksimuseks seda ju pidada ei saa! Eesmärk on ju saavutada homsetes ajalehtedes pealkirjad selle kohta, et sotsiaaldemokraadid ja IRL läksid ometi ette Keskerakonnast ning Keskerakond on tegelikult võitlusest välja langenud.”
Postimees jättis avaldamata selle lõigu minu kommentaaridest, millel oli põhimõtteline tähendus. Vältides konkreetsete faktide avaldamist jätab Postimees mulje, nagu oleks tegu vaid Keskerakonna argumenteerimata protestiga.

Juhtisin oma vastuses lugejate tähelepanu ka sellele, et 2009. aasta kohalike valimiste eel eksis sama uuringufirma Keskerakonna toetusprotsenti mõõtes ligi 12% Keskerakonna kahjuks. Ka see lause ei läbinud Postimehe tsensuuri.

Postimees jätkab küüniliselt hääletamise ajal arvamusuuringute avaldamisega valijatega manipuleerimist. Juhin tähelepanu, et Valimiskomisjon, vastates Keskerakonna sellekohasele protestile, ei soovita eile avaldatud vastuses uuringute avaldamist enne hääletamise lõppemist.

Ma ei imesta enam kui homme-ülehomme avaldab mõni teine päevaleht veel ühe manipulatsiooni kroonides valimiste võitjaks näiteks sotsiaaldemokraadid. Sellises ulatuses hääletamise ajal toimuv valijate uuringutega lollitamine seab juba kahtluse alla nende valimiste legitiimsuse üldse.