Demokraatia Laaneti moodi

Lugu ilmus ka 22. juuni Kesknädalas

Viimasel poolel aastal on riigikogulane Kalle Laanet võtnud üsna häälekalt sõna Keskerakonna siseelu teemadel. Küll on ta heitnud ette arutelu ja sisedemokraatia puudumist ning juhtkonna kehva kaadripoliitikat. Paraku on Laanet vaid virisenud, põgenenud vastutusest, kusjuures käimata välja teisi võimalikke lahendusi ja käitumisviise.
Neljapäevasel erakonna Saaremaa aastakoosolekul (tegemist oli aastakoosoleku teise katsega, sest esimesel korral ei tulnud kokku vajalikku kvoorumit, eks ole seegi märk, kuidas Saaremaa juhtkond oma liikmetega tööd on teinud) sain näha siis seda, mida Laanet nimetab demokraatiaks, arvamuste paljususeks ja selle avaldamise õiguseks.
Kuulasin esmaspäeval Laaneti intervjuud Rahvusringhäälingule, kus ta korduvalt rõhutas, et äärmisel oluline on, et erakonna esimehe valimistel kandideeriks Edgar Savisaare kõrval ka keegi teine. Et ühe esimehe kandidaadiga valimised ei ole ikka päris need õiged. Ühe kandidaadiga ei toimuvat vajalikku arutelu ja diskussiooni. Põhimõtteliselt ju isegi võibolla õige, aga taaskord ei lähe Laaneti sõnad ja tegelikkus kokku, nimelt oli Saaremaa piirkonna konverentsil vaid üks kandidaat piirkonna esimehe kohale. Kahjuks ei esitanud Laanet mingisugust nägemust erakonna arengutest Saaremaal, arutelust selle ümber rääkimata. Aga see selleks, Ansip ja Laar valiti oma parteikongressidel ka ilma vastaskandidaadita ära.
Minu jaoks tipp oli aga see, kuidas käitus Laanet Keskerakonna Noortekogu juhtidega, kui need piirkonna liikmetega suhtlesid ja kutsusid üles erakonna esimehe kandidaadiks Savisaart esitama. Laanet aga läks sellest noorte algatusest paanikasse, pahandas noortega, rebis neilt käest allkirjalehed ja ähvardas, et kui te veel nii teete, siis... lapsik käitumine Laaneti poolt.
Mulle teadaolevalt kogub erakonna noortekogu erakonna liikmetelt allkirju esitamaks erakonna esimehe kandidaadiks tänast esimeest Edgar Savisaart ja see on iga erakonna üksuse ja liikme õigus, mida ei saa ega tohigi keegi ära võtta ega piirata. Piirkonna juht Laanet, aga ei lasknud Saaremaa piirkonna liikmetel oma seisukohta ja vaba tahet väljendada. Minu arvates oli seesugune füüsiline takistamine ja paanika üksnes suurest hirmust, et piirkonna liikmed ei ole erakonna esimehe küsimuses Laanetiga ühte meelt ja tegelikult ta teab seda, sest möödunud aasta detsembris leidis see kinnitust, kus koosolekul osalenud sadakond Saaremaa keskerakondlast Savisaare toetuseks käe tõstsid.
Kas see ongi see sisedemokraatia, arvamuste vaba väljendamine ja nendega arvestamine, mida Laanet nagu mantrat meedias korrutab? Hoidku kõigevägevam erakonda seesuguse „demokraatia“ eest!

Alkoholireklaam vajab piiramist

Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et 2010. aastal joodi Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 10,2 liitrit absoluutalkoholi. Need arvud käivad kõigi Eesti elanike kohta. See tähendab, et ka iga vastsündinu, laps ja vanainimene joob statistika järgi aastas 10,2 liitrit puhast alkoholi. Vastupidiselt laialt levinud müüdile on turistide kaasa ostetud ja kohapeal joodud kogused sellest arvust juba maha arvestatud. Alkoholi joob 86% täiskasvanutest ning sagedamini tarbitakse lahjasid alkohoolseid jooke nagu õlu ja vein. 80% inimestest arvab, et Eestis peab alkoholi tarbimise vähendamiseks teostama piirangutega alkoholipoliitikat, üle poole neist pidas vajalikuks rangeid piiranguid.
Just seesugune statistika ja rahva arvamus on andnud reaalse vajaduse taaskord võtta käsile riiklik alkoholipoliitika. Mõned aastad tagasi keelustati Keskerakonna eestvedamisel öine alkoholimüük. Tänaseks on kõigile selge, et see oli hädavajalik ning see on alkoholi tarbimist oluliselt vähendanud, aga paistab, et sellest üksi ei piisa. Tuleb teha ka järgmine samm. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas 16. mail seaduseelnõu, mis keelab täielikult alkoholireklaami tele- ja raadiomeedias ning välireklaamina. Kuna Eestis juuakse kõige rohkem kanget alkoholi, seega on just selle reklaami keelamine vajalik. Seaduse eesmärk on laste ja noorte alkoholi tarbimise ja sellest tulevate tagajärgede vähendamine. Eelkõige tuleb seejuures arvestada alkoholi mõju lastele ja noortele, nende väärtushinnangutele ja hoiakutele. Peame teadvustama alkoholireklaami suurt mõju – see omab võimet kujutada alkoholi tarvitamist kui sotsiaalselt heakskiidetud ja soovitatavat tegevust ja toetada liigtarvitamist soosivaid väärushinnanguid ja hoiakuid. Lisaks on mõeldud reklaam ka uute tarbijate „värbamiseks”.

OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad. Seega näitavad uuringud, et alkoholireklaami keelamine võib selle tarbimist vähendada ligi 30%. Liiklusõnnetuste arv on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides langenud kümnendiku võrra ning nii kange kui ka lahja alkoholi reklaami piiranguid omavates riikides neljandiku võrra. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuringutega on veenvalt tõestatud ka noorte alkoholitarvitamise ja reklaami vahelised seosed – viie minuti pikkune alkoholi reklaami vaatamine suurendab alkoholi tarvitamist pudeli lahja õlle võrra päevas. Samuti on noorte puhul alkoholireklaami mõjud äärmiselt kauakestvad – nooruses televisioonis rohkem alkoholireklaami näinud isikud tarbisid kogu oma järgneva elu jooksul teistest rohkem alkoholi, kusjuures selgelt tuli esile iga nähtud reklaami olulisus – iga vaadatud reklaam tõstis tarbitud jookide mahtu ühe protsendi võrra.
Alkoholireklaamide suurim probleem on just see, et alkoholi tarvitamist esitletakse kui turvalist, riski- ja probleemivaba tegevust, millega kaasnevad vaid positiivsed emotsioonid – julgus, lahe seltskond, kallid autod ja ilusad naised. Tähelepanuta jäetakse aga potentsiaalsed terviseriskid ja võimalikud negatiivseid tagajärjed kuni võimaliku surmani läbi alkoholi liigtarbimise. Ühtlasi vähendavad hästi töötavad reklaamid ennetustegevuste ja tervisekasvatuse mõju. Samas on tulnud Eestis mitmeid signaale valmisolekuks alkoholireklaami piirata, sealhulgas ka alkoholitootjatelt ja –importööridelt endilt. Seesugune valmisolek on igati mõistetav, sest reklaami keelustamise teed on läinud mitmed teisedki Euroopa riigid – näiteks Norras on keelustatud kogu alkoholireklaam; Soomes on keelatud kange alkoholi reklaam; Rootsis on aga alkoholireklaam (üle 2,25% alk. vol) täielikult keelatud televisioonis, raadios ja välimeedias; Prantsusmaal on keelatud alkoholireklaam televisioonis.

Eesti inimesed väljendavad oma muret liigse alkoholi tarbimise osas, nähakse tungivat vajadust riigi sekkumise järele alkoholipoliitikas. Mitmed mainekad uuringud tõestavad, et pärast alkoholireklaami piiramist langeb alkoholi tarbimine oluliselt ning paljud Euroopa riigid on juba alkoholireklaami oluliselt piiranud. Need argumendid annavad Keskerakonna eelnõule ühiskondliku ja laialdase heakskiidu ning seega ei näe ma põhjust, miks valitsuserakonnad ei peaks seda toetama. Alkoholireklaami piiramine on Eesti noorte eduka ja eelkõige terve tuleviku huvides ääretult vajalik.

Mul on väga kahju, et valitsus ei pea alkoholiga võitlemist oluliseks. Nende otsus alkoholireklaami keelamist mitte toetada on rumal ja ohuks rahva püsimajäämisele.

Eesti on tarbitava alkoholi poolt Euroopas esirinnas ning uuringud näitavad, et alkoholireklaami keelustamine vähendab oluliselt selle tarbimist – vaatamata sellele ei soovi valitsus midagi ette võtta.

Paistab, et opositsioonile „ära tegemiseks“ ei kohku valitsus tagasi ka ohverdamaks rahva tervist ja noorte tulevikku. Suvel soojade ilmadega on teema veelgi aktuaalsem – väliüritustel massilise alkoholi välireklaami tõttu suureneb alkoholi tarbimine ja ka selle tagajärjel juhtunud õnnetuste, kusjuures nii autoavariide kui uppumissurmade arv.

Meie lähtume reaalsest ja kurvast statistikast ning leiame, et on lubamatu seesuguste probleemide ees silmi kinni pigistada. Meie valitsus ei taha rahva tervise ja püsimajäämise nimel aga tegutseda – justkui lähtutakse staninlikust ideest „pole inimest, pole ka probleemi“.

On lausa imekspandav kui ultraliberaalne Reformierakonna ja IRLi valitsus oma tegevuses on. Ma üldse ei imestaks kui ühel päeval leitakse, et pole näiteks ka enam liiklust tarvis reguleerida –korjatakse kõik liiklusmärgid kokku ja liiklejad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.