Vabariigi Valimiskomisjon peab tagama täpse ja õiglase valimiskorralduse, aga mitte keskenduma meedias esinemisele

Minu hinnangul pole valimiskomisjon suutnud tagada õiglast valimiskorraldust, vaid pigem keskendutakse meedias esinemisele.

Mõned valimiskomisjoni liikmed suhtuvad täiesti ükskõikselt nii jaoskonnakomiskonide kui maakonnakomisjonide tehtud vigadesse ja häälte valesti lugemisse. Selle asemel, et teha kõik endast sõltuv õiglase häältelugemise ja ausa valimistulemuse tagamiseks, on mindud odava populaarsuse teed ja keskendutakse peaasjalikult meedias esinemisele.

Mitte keegi ei tea siiamaani, mis täpselt juhtus 7. juuni öösel, kui väidetavalt programmeerimisvigade tõttu Keskerakonnale esialgu kolm mandaati lubati, kuid hiljem siiski üks ära võeti. Mitte keegi ei tea ka seda, kas valimistel hääli lugevad süsteemid töötavad nüüdseks tõrgeteta või on tegelikult endiselt asjad segi nagu pudru ja kapsad. Nende valimiste tulemuste osas on selgust saada väga raske.

Lausa tragikoomiline on ka fakt, et esialgu lubati Eesti rahvale, et 7. juuni hilisõhtul on kõik tulemused teada, kuid reaalselt oleme olukorras, kus isegi neli päeva pärast valimisi ei ole häältelugemise tulemused kinnitatud ja mandaatide jaotus lõplikult paigas. Kahtlusi tekitab paratamatult ka asjaolu, et esialgne valimisaktiivsus hilisemate andmete põhjal ligi protsendi võrra kasvas – see tähendab, et kusagilt ilmus circa 5000 valijat ja häält juurde.

Ilmselgelt on komisjonis jäetud eeltöö valimisteks tegemata. Jaoskonnakomisjonidel ja maakondlikel valimiskomisjonidel puuduvad siiani selged juhised, millised sedelid on kehtivad, millised kehtetud ning seetõttu otsustakse kõigis piirkondades isemoodi. Sõltuvalt valimiskomisjoni meeleolust on näiteks ühe pitsati jäljendiga sedelid loetud Läänemaal ja Põlvamaal kehtetuks, kuid Võru- ja Valgamaal ning Tallinnas kehtivaks. Samas sätestab Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahv 57 punkt 8 selgelt, et „kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit. Lausa müstiline, kuidas selline segadus ja kaootiline häälte lugemine üldse võimalik on.

Kui võtta veel aluseks valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula enda väited erinevate IT-vigade kohta, siis on enam kui küllalt põhjust seada kahtluse alla ka e-hääletamise tulemused. Seda enam, et tavainimestel ja erakondadel puudub neile andmetele igasugune ligipääs ning ajalugu on näidanud, et ükski IT-lahendus pole lollikindel ega 100% turvaline. Lisaks sellele on selge, et Vabariigi Valimiskomisjon ise on kõike muud kui eksimatu. Eks ebapiisav kontroll ja turvalisus ole ka üheks oluliseks põhjuseks, miks mujal maailmas ükski riik e-hääletamist ei rakenda. Eesti ei peaks püüdma ülepakutult originaalne ja innovaatiline olla, vaid esikohale tuleks selgelt seada valimistulemuste korrektsus ja valimiste ühetaolisuse printsiip.

Kutsun üles valimiskomisjoni mitte keskenduma enda mundriau kaitsmisele, vaid teha kõik mis võimalik, et valimiste tulemused oleksid selged ja läbipaistvad. Juhin tähelepanu sellele, et täiendava kontrolli tulemusena on valimiskomisjonides muudetud juba enam kui saja valimissedeli staatust, osa kehtivaid sedeleid on tunnistatud kehtetuks ja kehtetuid sedeleid kehtivaks. Keskerakond on selle tulemusena mitte ainult võitnud hääli, vaid neid küllalt palju ka kaotanud. Sama on toimunud ka teiste erakondadega, mis ongi mõningaid neist üles ärritanud. Meie suhtume Sotsiaaldemokraatide ettepanekusse hääled veelkord üle lugeda positiivselt ja kavatseme teha selles osas kõigiga koostööd.

Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb iseendaga

Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula tänane arvamusavaldus Postimees Online´s on arusaamatu ning kontekstiväline, sest valimiskomisjon lükkab ümber väiteid, mida keegi pole kunagi esitanudki. Tegelikult peaks Vabariigi Valimiskomisjon häältelugemisreeglid pikalt enne valimisi nii endale kui valijatele selgeks tegema.

Sibula jutt ja täna Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehele ilmunud selgitav tekst ju ainult kinnitavad Keskerakonna varasemate avalduste õigsust. Euroopa Parlamendi valimistel loetakse kehtetuks kõik hääletamissedelid, millele on kirjutatud erakonna nimekirjas kandideeriva kandidaadi nimi. Täpselt sellele arusaamatule otsusele Keskerakond nii avalikkuse kui täna ka õiguskantsleri tähelepanu juhtiski.

Nendel valimistel pole mitte ühtegi samanimelist kandidaati ja ainsad kattuva perekonnanimega isikud (Savisaared) kandideerivad ühes nimekirjas (Keskerakond). Seega on valija tahe selliste juhtumite korral 100% üheseltmõistetav ning puudub igasugune loogiline alus neid hääli kehtetuks tunnistada.

Mul on muidugi ainult hea meel, et Vabariigi Valimiskomisjon jaoskonnakomisjonidele täiendavaid juhiseid annab, kuid küsimus pole ju häältelugemises, vaid selles, et kogu see info peaks jõudma iga valijani, mitte ainult väljavalitud seltskonnani. Reaalselt avaldati internetiaadressil www.vvk.ee vastav info laiale üldsusele alles täna, mil eelvalimine juba lõppenud ning sedagi ainult Keskerakonna järjekindla surve tulemusena.

Postimehe kommentaar Keskerakonna murest Savisaarte häälte pärast ei vääri tegelikult küll üldse kommenteerimist, kuid puhtalt sealsete ajakirjanike harimiseks tsiteerin Vabariigi Valimiskomisjoni poolt etteantud juhist: „Kui hääletamissedelile on kirjutatud erakonna nimekirjas kandideeriva kandidaadi nimi, on sedel kehtetu.“ Võite olla kindlad, et see reegel käib nii Ivari Padari, Karoli Hindriksi, Anto Liivati kui kõigi teiste kandidaatide, mitte ainult Savisaarte kohta.“

Aga küllap Postimehe töötajate ärapanemise soov oli niivõrd suur, et ei leitud aega isegi mõnelauselist juhist läbi lugeda.

Pöördusime õiguskantsleri poole

Otsustasime pöörduda õiguskantsleri poole seoses Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega muuta viimasel hetkel häältelugemiskorda ning kaalume selles küsimuses ka kohtu poole pöördumist.

Olukorras, kus Keskerakond ainsa Eesti erakonnana töötab aktiivselt valimisaktiivsuse tõstmise nimel, on Vabariigi Valimiskomisjon võtnud eesmärgiks risti vastupidise. Nimelt langetati mõne aja eest arusaamatu otsus, millega muudeti Euroopa Parlamendi valimistel häälte kehtivaks ja kehtetuks tunnistamise korda nii, et kõik sedelid, kuhu on kirjutatud mõne erakonna või kandidaadi nimi, loetakse kehtetuks.

Varasematel valimistel on sellised sedelid loetud kehtivaks ning VVK varasema otsuse kohaselt, pidid need hääled ka käesolevatel europarlamendi valimistel kehtima, kuna laadsetel sedelitel on üheselt ja arusaadavalt väljendatud inimese eelistus.

Keskerakonna hinnangul ei tohiks Vabariigi Valimiskomisjon laadsel viisil viimasel hetkel ümber mõeldes valimistulemusi mõjutada.

Seoses sellega palume õiguskantsler Indrek Tederil vastata järgmistele küsimustele:

1. Kas peate õigeks, et Vabariigi Valimiskomisjon kardinaalselt muudab vahetult enne eelhääletust ja valimispäeva oma varasemat seisukohta hääletussedeli kehtivuse kohta?

2. Kas peate õigeks, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole kuni tänaseni, kui on toimunud eelhääletus ja valimispäev on 7. juunil, avalikustanud ega selgitanud valijatele komisjoni seisukohta hääletussedeli kehtivuse kohta. Vastav informatsioon puudub ka Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel.

3. Kas Vabariigi Valimiskomisjoni 20. mai 2009. a. koosoleku seisukoht vahetult enne eelhääletust ja valimispäeva võivad mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks või üksikkandidaatide kasuks?

4. Kuidas Teie tõlgendate Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 57 lõiget 9, mis sätestab, et kui valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.


Nendel valimistel pole mitte ühtegi samanimelist kandidaati, rääkimata samanimelistest erakondadest, seega on valija tahe selliste juhtumite korral 100% üheseltmõistetav ning puudub igasugune loogiline alus neid hääli kehtetuks tunnistada.

Nii Valitsus kui Vabariigi Valimiskomisjon on teinud käesolevate valimiste osas lubamatult vähe selgitustööd ja suur osa inimesi isegi ei tea, mida nn. kinniste nimekirjade süsteem üleüldse tähendab. Ja see pole mitte valijate süü, vaid valimiskomisjoni tegemata töö tagajärg. Keskerakond on püüdnud kõikide oma kampaaniatega teha selgitustööd ja tõsta valimisaktiivsust ning olen kindel, et Eesti rahvas hindab seda.

Valimiskomisjon teeb juba ette valimistulemusi ümber

Sain hiljuti väga kahetsusväärse informatsiooni osaliseks. Nimelt paistab, et olukorras, kus Keskerakond ainsa Eesti erakonnana töötab aktiivselt valimisaktiivsuse tõstmise nimel, on Vabariigi Valimiskomisjon võtnud eesmärgiks risti vastupidise. Kuidas muidu seletada arusaamatut otsust, millega muudeti Euroopa Parlamendi valimistel häälte kehtivaks ja kehtetuks tunnistamise korda nii, et kõik sedelid, kuhu on kirjutatud mõne erakonna või kandidaadi nimi, loetakse kehtetuks. Kusjuures varasema otsuse kohaselt, loeti sellised hääled kehtivaks, kuna laadsetel sedelitel on üheselt ja arusaadavalt väljendatud inimese eelistus.

Juhin Vabariigi Valimiskomisjoni tähelepanu, et nendel valimistel pole mitte ühtegi samanimelist kandidaati, rääkimata samanimelistest erakondadest, seega on valija tahe selliste juhtumite korral 100% üheseltmõistetav ning puudub igasugune loogiline alus neid hääli kehtetuks tunnistada. Seda enam, et nii Valitsus kui Vabariigi Valimiskomisjon on teinud käesolevate valimiste osas lubamatult vähe selgitustööd ja suur osa inimesi isegi ei tea, mida nn. kinniste nimekirjade süsteem üleüldse tähendab. Ja ma rõhutaksin veelkord, et see pole mitte valijate süü, vaid valimiskomisjoni tegemata töö tagajärg. Keskerakond on püüdnud kõikide oma kampaaniatega teha selgitustööd ja tõsta valimisaktiivsust. Kas oleme selle eest kiita saanud? Jah, aga mitte valimiskomisjonilt vaid valijatelt.

Kujutlegem praeguse süsteemi valguses järgmist olukorda. Inimene kirjutab oma valimissedelile näiteks Keskerakond või Edgar Savisaare või Siiri Oviiri nime. Ilmselgelt on see inimene Keskerakonna toetaja, sest mitte ühegi muu erakonna nimekirjas Savisaari ega Oviire ei leidu ja oma teada annab inimene oma lemmikerakonnale hääle. Valimiskomisjoni otsuse kohaselt, on see hääl aga kehtetu, kuigi inimese tahe on ju selgelt väljendatud! Täpselt samamoodi loetakse kehtetuks ka Kristiina Ojulandi või Tunne Kelami nime sedelile kirjutanud inimeste hääled, sest Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed eeldavad, et kõik inimesed tunnevad sünnist saati pidevalt muutuvaid valimisreegleid vähemalt sama hästi kui valimiskomisjoni liikmed, vaatamata sellele, et komisjon ei ole lillegi liigutanud, et süsteemi ja korda selgitada.

Seega võib pidada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse õigsust pehmelt öeldes kaheldavaks ning võime olla kindlad, et selle tulemusena langeb niigi madal valimisaktiivsus veelgi. Kelle huve see aga teenib, teame me kõik – esiteks loomulikult üksikkandidaatide, sest nende puhul ei tekki valijatel laadset segadust ning teiseks valitsuserakondade huve, sest nende toetajaskond ilmselgelt väiksem ja seega ka häältekadu väiksem. Minu arvates ei tohiks Valimiskomisjon sellisel viisil asjasse sekkuda ning valimistulemusi viimasel hetkel ümber mõeldes mõjutada.

Lisan siia ka valimiskomisjoni kirjad, kus on selgelt vastandlikud seisukohad ja meelemuutus näha.

Vajutades punasele tekstile avaneb valimiskomisjonilt tulnud vastus.

Esimene kiri, 26.01.2009 - Valimiskomisjon teatab, et sedel, millele on kantud erakonna või kandidaadi nimi, on kehtiv.

Teine kiri, 20.02.2009 - Valimiskomisjoni lisaselgitus, et sedel, millele on kantud erakonna või kandidaadi nimi, on kehtiv.

Kolmas kiri, 21.05.2009 - Valimiskomisjon muudab vahetult enne valimisi kardinaalselt oma seisukohta ja teatab, et sedel, millele on kantud erakonna või kandidaadi nimi, ei ole kehtiv.

Uuring kinnitab vajadust suurema koalitsiooni järele

Reformierakonna järsk toetuse langus niivõrd lühikese aja jooksul näitab , et valijad ei kiida heaks valitsuserakondade keskendumist omavahelisele arveteklaarimisele, ajal, mil tuleks tegeleda hoopis kasvava tööpuuduse ning muude majanduskriisist tulenevate teravate probleemidega. Peaministripartei toetuse järsk langus kinnitab vajadust suurema koalitsiooni järele.

Minu hinnangul on Reformierakond endiselt suurima fraktsiooniga erakond Riigikogus, kuid peaministriparteina jätkamiseks puudub neil rahva mandaat. Samuti on väga küsitav, kas Eestit on võimalik juhtida kahe osapoolega vähemusvalitsusega, millesse kuuluvate erakondade seisukohtadega ei nõustu 73% Eesti kodanikest.

Reformierakonnal ja IRL-il ei õnnestu toetuse langust sel korral välja vabandada ebapopulaarsete otsustega – toetuse languse põhjuseks on see, et mai kuus olulisi otsuseid ei langetatud, kriis süvenes, tööpuudus suurenes, kuid valitsuserakonnad keskendusid omavahelisi kemplemisele ning valimisvõitlusele.

Keskerakonna esikoht ja kõrge toetuse põhjuseks on see, et erinevalt riigikoalitsioonist suudab Keskerakond kohalikul tasemel langetada õigeid otsuseid, mis aitavad inimestel majanduskriisiga toime tulla ning valijad tunnustavad seda.

Kindlasti on Keskerakonna kõrge toetuse üheks põhjuseks abipaketi vastu võtmine Tallinnas, millega luuakse 5500 uut töökohta. Usume, et sarnast poliitikat saab ja tuleb ajada ka üleriigiliselt. Tõde selgub ikkagi valimistel 7. juunil ning on väga oluline, et võimalikult paljud inimesed neil osaleksid.

Uuringutulemused kinnitavadpresident Ilvese seisukohta, et Eesti valitsuse kandepind vajab kriisiga toimetulekuks laiendamist.

Uuringutulemuste ning presidendi seisukohtade kontekstis väärib tõsist kaalumist ettepanek Rahvusliku Ühtsuse Valitsuse moodustamiseks, kuhu kuuluksid kõik parlamendierakonnad ning mille valitsusjuht tuleks väljastpoolt tänaseid erakondi.

Keskerakond tegi möödunud nädalal ettepaneku kõnelusteks Rahvusliku Ühtsuse Valitsuse moodustamiseks kõigile Riigikogus esindatud erakondadele – millele positiivselt on seni vastanud Sotsiaaldemokraatlik erakond, Rahvaliit ning Erakond Eestimaa Rohelised.

Keskerakond ei ole huvitatud minekust Ansipi valitsusse sotsiaaldemokraatide asemele

Täna valitsusliidus üht partnerit vahetades oleks tegu vaid kosmeetiliste muudatustega, millest Eesti rahvale kindlasti mingit kasu ei ole. Keskerakond ei lähe valitsusse sotsiaaldemokraatide kohatäitjateks.

Keskerakond ei lähe mitte mingil juhul Ansipi juhitavasse valitsusse. Andrus Ansip on näidanud, et ta ei suuda panna valitsust ühes suunas ja rütmis tööle. Ta on ennast diskrediteerinud ja oleks pidanud juba ammu oma ametist tagasi astuma.

Loomulikult otsustavad Rahvaliit ja erakond Eestimaa Rohelised ise, kas alustavad läbirääkimisi ning lähevad Ansipi valitsusse sotside asemele, kuid ma väga kahtlen, et nad kergekäeliselt Ansipit päästma ruttavad. Tuletan meelde, et alles kaks päeva tagasi nii rahvaliitlased kui rohelised hääletasid just sellesama peaminister Ansipi umbusaldamise poolt.

Endiselt arvan, et kogu sellel konfliktil on palju mänguelemente, mida on vaja vaid selleks, et sotsiaaldemokraatide häältesaaki eurovalimistel suurendada. Küllap nad 7. juunini kisklevad, aga pärast valimisi ära lepivad ja käsikäes edasi lähevad.

Tallinna opositsioon soovib linna ettevõtteid maha ärida

Pean lubamatuks Tallinna opositsioonierakondade plaani peale kohalikke valimisi võimule tuleku korral linnale kuuluvaid ettevõtteid müüma asuda.

Reformierakonna, IRL-i ja sotside valitsus kavandab teatavasti juba ammu riigile kuuluvate Eesti Posti, Tallinna Sadama, Eesti Raudtee ning Tallinna Lennujaama müüki, mis tooks kaasa nende pakutavate teenusteolulise kallinemise tarbija jaoks. Nüüd selgus aga, et Tallinnas opositsiooni kuuluvad erakonnad on sõlminud kahtlaseid kokkuleppeid mitme linnale kuuluva ettevõtte müümiseks kohe, kui nad peale KOV-valimisi pealinnas võimule tulema peaksid.

Lausa uskumatu on asja juures veel see, et need parteid küsivad juba praegu tulevastelt ostjatelt oma valimiskampaania jaoks raha, sest linna ettevõtete müümiseks on vaja Tallinnas iga hinna eest võimule tulla.

Esimeses järjekorras plaanitakse müüa mõlemad ühistranspordi teenust pakkuvad ettevõtted – Tallinna Autobussikoondis (TAK) ja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis (TTTK), mis tooks kaasa paljude liinides ulgemise ja piletihinna tõusu, ehk ühistransporditeenuse kvaliteedi kahanemise linnaelanike jaoks. Edasi kavandatakse veel Tallinna Soojuse maha parseldamist ning Tallinna Vee vähemusaktsiate müüki.

Juhul kui need linnaelanike suhtes äärmiselt vaenulikud plaanid tõesti ellu viiakse, tõusevad tarbija jaoks absoluutselt kõikide kaupade ja teenuste hinnad ning Tallinna linn jõuab samasugusesse kriisi nagu Eesti riik Ansipi valitsuse juhtimiseljõudnud on.