Prokuratuur teeb Viisitammega Panovi?

Tänastest uudistest saame lugeda, et Pärnu linnapea Mart Viisitamm jääb Lääne ringkonnaprokuratuuri menetluse alla, kuna praeguseks kogutud materjalide pinnalt puuduvat alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

Iseenesest pole selles uudises midagi üllatavat, kuna prokuratuurile on alati keskerakondlased erilist huvi pakkunud ning kummalisel kombel kipuvad neid puudutavad menetlused reeglina venima. Tahtmatult meenub siinkohal kurikuulus Panovi juhtum, mille puhul väntsutati süütut meest aastaid, enne kui riigiprokurör tõendite nappusel süüdistusest loobus ja Vladimir Panov õigeks mõisteti. Vahepeal oli aga meie „vaba“ ajakirjandus jõudnud inimese juba mitmeid kordi süüdi mõista.

Kusjuures politsei vahistas keskerakondlasest abilinnapea Panovi esialgu ainult 48 tunniks. Tallinna keskkriminaalpolitsei juht Andres Anvelt kinnitas tookord 2003. aastal, et keskkriminaalpolitsei jõuab talle selle ajaga süüdistuse esitada. Tegelikkuses venis „õiguse mõistmine“ aga absurdselt pikaks ning ligi 5 aastat väldanud protsessimine meedias ja kohtus lõppes Panovi õigeks tunnistamisega.

Riigi peaprokurör Norman Aas väitis toonast juhtumit kommenteerides, et kui kõik kohtu alla antud isikud süüdi mõistetaks, oleks Eesti õigusriigist väga kaugel. Ta lisas veel, et seadus ja prokuröride ametieetika eeldavad seda, et süüdistus esitatakse juhul, kui süüdistuse esitamise hetkel on kogutud tõenditele tuginedes isiku süüdimõistmine tunduvalt tõenäolisem kui õigeksmõistmine.

Mulle isiklikult Norman Aasa mõte väga meeldib. Süüdistuse esitamisel peab süüdimõistmine olema tunduvalt tõenäolisem kui õigeksmõistmine. Loogiline, kas pole? Täna käitub prokuratuur aga vastupidi. Pole küll väga tõendeid, aga esitab kahtlustuse või süüdistuse ära ja siis hakkavad vaatama, kas selleks tegelikult ka põhjust ja alust oli.
Aga mis ikkagi juhtub, kui inimest süüdi ei mõisteta? Menetleme viis aastat ja siis ütleme: „Sorry, keegi kuskil sai millestki valesti aru. Oleme sõbrad edasi.“ Mis siis, et süütult mehelt on võetud tema tervis, väärikus ja hea nimi.

Üldse on Eestis tekkinud kaks tõemonopoli, mis mitte kellegi ees oma tegevust põhjendama ei pea – nendeks on meedia ja prokuratuur. Mõlemad võivad omale lubada ükskõik milliseid väljaütlemisi ja tegusid, kuid tagantjärgi ei vastuta nende õigsuse ja eetilisuse eest mitte keegi.
Lähiajalugu on kahjuks näidanud, et prokuratuur on kõike muud kui eksimatu. Samuti ei tohiks koheselt kahtlustuse või süüdistuse esitamisele järgneda meediapoolset avalikku hukkamõistu. Minu teada kehtib Eestis siiski endiselt süütuse presumptsioon.

Rahvas on Ansipi valitsusest tüdinenud

Kuidas kommenteerin detsembri lõpus avalikustatud erakondade populaarsustabelit.

Valija ei ole rumal. Inimesed oskavad vägagi hästi eristada olulist, mitteolulisest. Täna on paljude inimeste jaoks oluline küsimus toimetulemine – töökoha säilimine, pangalaenude ja liisingute tagasimaksmine, majapidamisega seotud kulutused, toidukaupade hinnad jne. Ansipi valitsust need mured ei huvita. Ainus poliitiline jõud, kellele need korda lähevad ja kes ka lahendusi suudab pakkuda on Keskerakond. Seda näitab ka see arvamusuuring, 35% valijatest toetab Keskerakonda.

EMORi uuringu tulemused näitavad selgelt, et Eesti inimesed on Ansipi valitsust enam kui tüdinenud ja näevad ainsa alternatiivina Keskerakonda. Neist tulemustest võib välja lugeda Ansipi valitsuse umbusaldamist rahva poolt.

23. detsembril avalikustatud Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Emori uuringu järgi toetas detsembris Keskerakonda 35% elanikest ehk 8% rohkem kui novembris. Valitsust juhtival parteil Reformierakonnal on toetajaid 6% vähem kui Keskerakonnal.

Kui tavapäraselt on Keskerakonnal kõrge toetus mitte-eestlastest vastajate seas, kasvas detsembris toetus Keskerakonnale just eestlaste seas. Eestlastest toetas Keskerakonda 22%. Kõigi teiste erakondade toetus detsembris aga langes.

Hea mees, kes lubabki!?

Tänases Maalehes ilmunud intervjuus avaldas Riigikogu esimees Ene Ergma arvamust, et erakonnad peaksid unustama oma valimislubadused. Selle avaldusega sai veelkord tõestatud, et praegust valitsust ei saa usaldada, kuna nende lubadused kehtivad ainult valimiskampaania lõpuni ja valijatele valetamine on osa nende poliitilisest kultuurist.

Minu hinnangul on selline suhtumine äärmiselt vale, kuna inimesed lähtuvad valimistel ju ennekõike parteide lubadustest ning ootavad õigustatult, et valitsusse pääsemise korral erakonnad ka neid täitma asuvad. Ene Ergma peaks endale aru andma, et poliitiku kohustus on olla enda ja rahva suhtes aus ning seda ka peale valimisi.

Kõik erakonnad peaksid siiski pikemast perspektiivist lähtuma ning ainult selliseid lubadusi välja käima, mille realiseerimisse nad ise usuvad. Vastasel korral on ju tegemist rahvale näkku valetamise ning niisama bluffimisega.

Keskerakond on alati pidanud lugu oma valijatest, mida tõestab ka asjaolu, et Tallinnas ning mujal omavalitsustes võimul olles oleme kõik oma valimislubadused täitnud.

Mul on siiralt kahju, et Toompeal võimul olevad Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsid peavad valijate petmist normiks.

Soovin Rahvaliidu uuele peasekretärile teravat meelt!

Soovin täna valitud Rahvaliidu uuele peasekretärile, kolleegile Tarvo Sarmetile jõudu, kainet mõistust ja tugevat selgroogu. Seni olin mina rohelisim erakondade peasekretäride hulgas, nüüd enam mitte.

Senine peasekretär Kajar Lember valiti 1. novembril toimunud Rahvaliidu kongressil erakonna aseesimeheks. Leppisime Kajariga suvel noortekogude poolt korraldatud Tammsaare pargis toimunud RMK reformi vastasel piketil kokku, et läheme temaga lõunat sööma. Ilmselt tihedate ajagraafikute tõttu on see lõuna siiani söömata. Loodan, et uue peasekretäriga läheb ses suhtes paremini.

Rahvaliidul ei ole viimased aastad just kõige roosilisemad olnud. Meedia on endisese esimehe Villu Reiljani mitmekordselt süüdi mõistnud ja porri tampinud, olgugi, et ühes küsimuses kohus alles käib ning teises pole veel alanudki. See case on kahandanud nende toetust, mis 5%lise valimiskünnise kandis kõigub.

Rahvaliidul ja Keskerakonnal on seljataga mitmeid ühiseid ettevõtmisi , üheks olulisimaks võib kindlasti pidada allkirjade kogumise kampaaniat elektrjaamade müügi vastu. Samuti on ühist asja aetud presidendivalimiste rallil. Oleme koos Rahvaliiduga ka valitsusvastutust jaganud ning hetkel täidame mõlemad opostitsioonis olles valitsuse valvuri rolli.

Jõudu ja koostööd soovides!

„Ühtse Venemaa“ kümnendast kongressist ilma krampideta

Eilses Kesknädalas ilmunud lühiintervjuu

26. november 2008

20. novembril toimus Moskvas partei „Ühtne Venemaa“ kümnes kongress, kuhu oli Eestist külaliseks kutsutud Keskerakonna delegatsioon. Moskvasse sõitsid Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab ja erakonna peasekretär Priit Toobal, kes jagas Kesknädalale lühidalt kongressimuljeid.

KN: Noorele mehele võib esitada ka sellise küsimuse: kas olite varem meie suure naabri juures käinud?
PRIIT TOOBAL: Jah, Venemaal olin käinud, ekskursioonidel Peterburis ja Novgorodis. Moskvas olin küll esimest korda.

Millised olid esimesed muljed?
Kas või pikk rongisõit Tallinn–Moskva.

Olin sellest vanematelt inimestelt palju mõnusaid legende kuulnud. Piiriületus sujus viperusteta. Pärale jõudes elasime tuntud hotellis Metropol.

Kuidas nii suure partei – kaks miljonit liiget – kongress sujus?
Kongressipäeva hommik algas ümarlauaga, mille teema „Poliitiliste ühenduste koostöö kriisiolukordades“. Ümarlauda juhtis Riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov. Kongressi töö jätkus Gostinõi Dvori suures saalis ja kestis neli tundi.

Kui lai oli külaliste geograafia?
Kongressil osalesid 18 riigi külalisesindused, sealhulgas Abhaasiast, Lõuna-Osseetiast, Hiinast, Serbiast, Aserbaidžaanist, Vietnamist, aga ka Itaaliast, Prantsusmaalt ja Soomest. Meie põhjanaabreid esindas Keskerakonna kauaaegne koostööpartner Keskusta, kes oli Moskvasse saatnud väga esindusliku 5-liikmelise delegatsiooni, milles kaks erakonna aseesimeest, kellest üks on hetkel keskkonnaminister. Ehk siis – Soome oli esindatud valitsuse tasemel.

Aktuaalne Kaamera näitas pilti kongressi algusest, ja loomulikult vaid hümnikohta, kus terve suur saal nagu üks mees endise NSV Liidu hümni kõlades püsti tõusis. See oli selge pahatahtlik vihje: vaadake, kui õudne! Ehk hullem ja halvem propaganda, kui seda teeb märksa žurnalistlikuma esitlusega PBK, millest meil siin terve nädala hüsteeriliselt heietati, kui teie ära olite. Kes kongressil sõna võttis ja millest räägiti? Sellest pole Eesti meedias midagi kuulda olnud.
Osa võttis 600 delegaati ja kohal oli üle 1000 külalise. Mind hämmastas kõige rohkem meedia tohutu huvi – kaameramehi ja sõnaseadjaid oli kokku 800.
Kongressi juhatas partei juhatuse esimees ja Riigiduuma esimees Boriss Grõzlov. Esimene kõne oli president Dmitri Medvedevilt. Ta on pärit sellest erakonnast, kuid nüüd esines loomulikult külalisena, soovides „Ühtsele Venemaale“ jätkuvat parteisisese demokraatia arendamist ja parteide suuremat rolli demokraatia laiendamisel kogu ühiskonnas.
Peaminister Vladimir Putin tunnistas oma kõnes, et riik on majanduslikult raskes olukorras – erinevalt meie riigi juhtidest. Putin ütles, et riik peab astuma jõulisi samme majanduse päästmiseks, kuni selleni välja, et luua ajutisi töökohti massilise tööpuuduse ohjeldamiseks. Samuti rääkis ta suurest pensionitõusust ning reservide abil majanduse elavdamisest.

Küsis URMI REINDE, Kesknädala peatoimetaja

Härra peaminister, aeg on asjade üle järele mõelda!

Valijate kaine mõistus võitis. Eile avaldas Eesti Rahvusringhääling Emorilt tellitud erakondade populaarsustabeli. Tulemusega 32:29 edestas Keskerakond Reformierakonda. See võib kõlada küll tagantjärgi targutamiseni, kuid see oli vaid aja küsimus. Ka kuu alguses ilmunud Turu-uuringute AS-i küsitlustulemuste järgi oli samuti Keskerakond Reformist ees. Siis oli Ansipi argument see, et tema ei usu neid tulemusi ja ootab ära Emori andmed. Palun, härra peaminister, siin need on! Keskerakonna toetus septembris 26% ja oktoobris 32%. Reformierakonnal vastavalt 34% ja 29%. Keskerakond juhib Reformierakonda 3%ga , kusjuures meie tõus 6% + nende 5% langus = muutus 11%. Pole paha!

Miks see nii on?
Inimesed näevad Keskerakonnas reaalset jõudu, astumaks vastu majandussurutisele. Meie otsime olukorrast väljapääsu, samal ajal kui oravad majanduse allakäiku veel isegi ei tunnista.
Eriti konstruktiivseid ettepanekuid mitmel tasandil on teinud Keskerakonna juht Edgar Savisaar, kes on tegusalt otsinud ja leidnud koostööd ettevõtjate ja majandusekspertidega.
Peaministripartei aga püüab endiselt rahvast valeinfoga ja võltsoptimismiga uinutada.
Emori küsitlus tõestas – valija ei ole rumal.

Valijad saavad aru, kes on usaldusväärne ja kes seda ei ole, kellele tasub loota ja kellele mitte.
Siiani oli Ansipi argument peaministri toolist kümne küünega kinni hoidmiseks see, et „aga rahvas ju armastab mind“.

Härra peaminister, nüüd oleks aeg järele mõelda, kas on ikka jõukohane amet pidada! Või on targem võtta leht valget paberit ja .....

Minu arvates peaks nii sotsid kui IRL plaani pidama, kuidas ja kellega edasi - oravad on ju nendegi reitingut allapoole vedamas.

Pentus kaitseb SOTAPUTA-eelarvet

Kui paar päeva tagasi süüdistas Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus koalitsioonipartnereid, et need segavad Reformierakonna jaoks mugava eelarve kokkupanemist, siis täna jõudis ta sinnamaale, et ka opositsioon on süüdi. Süüdi on kõik , ainult mitte oravad!

Reformikad kasutasid halva asja juures hea näo tegemiseks taktikat, kus esimeses etapis eitati halba olukorda ning peideti pea liiva alla. Sellega pidas Ansip päris pikalt vastu. Päikesekuningas aga pidi lõpuks alla andma ja leppima olukorraga, et kõik ei ole enam roosamanna.

Teises etapis süüdistati maailmamajandust, et vaadake - kõigil läheb halvasti ning kehv seis on tingitud „globaalsest soojenemisest“, mitte meie endi valedest otsustest. Seda juttu räägiti siiamaani. Täna toimus Riigikogus 2009. aasta riigieelarve esimene lugemine, kus oravate fraktsiooni nimel puldist sõna võtnud Pentus süüdistas opositsiooni. Et käbinärijad tegid eelarve valmis ja mingisugune opositsioon julgeb selle kohta arvamust avaldada ja isegi kritiseerida.

Kallis Keit, tuletan meelde, et Sinu partei ei juhi üksi riiki! Hoidku jumal selle eest, sest see oleks ikka õudne küll. Poliitilist vastutust riigi käekäigu eest kannavad kõik parlamendierakonnad. Sul ja Reformierakonnal on võibolla ükskõik, mis Eestist pärast teie „suurepärast“ valitsemist saab, kuid Keskerakonnal kindlasti suva ei ole. Seepärast ei saagi meie erakond leppida eelarvega, mis te kokku olete puterdanud.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu on maaelu hävitav, vaenulik nii töövõtjatele, lastele, puuetega inimestele ja ka eakatele inimestele. See on PANKROTI-ANSIPI eelarve.
Erinevalt Sinust ja Reformierakonnast hoolib Keskerakond igast inimesest!

Vaatamata kõigele on Keit ikkagi minu arvates ilus tüdruk!