Reformierakond toidab meediat nagu näljast lindu külmal talvekuul

Reformierakonnal ei ole jõudu, oskust ja tahtmist leida ja pakkuda lahendusi vaid tegelevad asendustegevustega. Täna teatasid reformistid, et nad toetavad järgmise aasta sügise presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvese jätkamist. Paar nädalat tagasi imeti igavusest välja idee viia kõik erinevad valimised ühele päevale.

Võib muidugi spekuleerida selle üle, miks oravad asusid kibekiiresti toetama Ilvest – ajal, mil Kadriorust tuleb järjest sagedamini kriitikanooli võimuliidu ja talle sõbraliku meedia suhtes, tuleb ju Ilvesele koht kätte näidata ja meelde tuletada, tänu kellele ta üldse oma ametisse sai.

Teine põhjus on, et samal ajal, kui Keskerakond otsib lahendusi drastilise tööpuuduse vähendamiseks, võitleb sõnavabaduse eest rahvusringhäälingus ja korraldab energiakonverentsi, tuleb Reformierakonna arvates tähelepanu neilt aktsioonidelt kõrvale juhtida ja meediat toita pehmete ja ohutute uudistega, mille otsa ajakirjanikud tormavad nagu talvised tihased peki kallale.

Reformierakond on valitsuses oldud 10 aastaga viinud tõusva riigi langustrendi ja ta peaks praegu tegelema riigi päästmise, inimestele lootuse andmise ja mitte kolmandajärguliste teemadega.

Jõulud jäävad jõuludeks!

Alles oli kevad ja europarlamendi valimised. Alles oli sügis ja kohalikud valimised. Ja kohe-kohe on käes jõulud – hetk olla iseendaga, perega, lähedastega.

Jõulud on ikka ja alati ka kokkuvõtete tegemise aeg. Keskerakonnal on põhjust rõõmustada topelt – kui erakonna mõte oleks ainult valimistes, ainult häältekogumises, siis ei ole Keskerakonnale Eestis kellestki vastast. Seda esiteks.

Kuid erakond on ka sõprade ja mõttekaaslaste kooslus. Erakond hoiab vormis, pidevad debatid ja diskussioonid hoiavad erakondlaste ajud pidevas liikumises, pidevais otsinguis. Jõulude puhul soovin, et meie valimisteaegne töökas stress oleks tänaseks muundunud ainuüksi positiivseks stressiks. Soovin, et meie erakonnale nii õnnestunud aasta lõpeks ka meist igaühele õnnelikult ja rõõmsalt pere või sõprade ringis.

Tehes plaane 2010. aastaks, siis näen head võimalust nihutada meie erakonna kaughüpperekordit veelgi. Paadunud keskerakondlasena hoiavad mu meeli ärevil muidugi juba 2011. aasta märtsivalimised ja isegi 2011. aasta presidendivalimised. Kui 2009. aasta masujõuluvana võiks meile kõigile kinkida näiteks uue eesti toote hiti – Suva rahvussokid –, siis järgmise aasta jõuluvana võiks Keskerakonnale küll tuua kopsakamaid kinke . Näiteks tõelise võidu Riigikogu valimistel. Või mõne keskerakondlase maandumise Kadriorgu presidenditoolile.

Praegusesse hetkesse tagasi tulles tahan öelda, et kriisiajal ärme nutame taga seda, mida meil ei ole, vaid hoiame kinni sellest heast, mis meil on! Ja seda polegi nii vähe. Jõulud jäävad ju alati jõuludeks – aeg, mil tahame olla ise head, ja eeldame seda ka kõigilt teistelt.

Mõnusaid koduseid jõule kõigile! Kohtumiseni uuel aastal täis uusi lootusi.

Me ei toeta palkade vähendamist!

Suure-Jaani vallavolikogu keskerakondlased ei toeta 2010. aasta Suure-Jaani valla eelarvet koostades palkade vähendamist.

Me ei toeta ei valla allasutuste töötajate ega ka vallavalitsuse ametnike palkade alandamist. Tean, et seda on valla eelarve-ja majanduskomisjonis arutatud, kuid meie sellega päri ei ole.

Ansipi valitsuse tegevuse tõttu on inimestel niigi keeruline toime tulla, sest tõstetud on käibemaksu ja aktsiise, mille tagajärjel pea kõik kaubad ja teenused on kallinenud. Me ei saa palku vähendades veelgi valla töötajate toimetulekut veelgi raskemaks muuta.

Anname endile aru, et on keerulised ajad, ka Suure-Jaani valla eelarvet tuleb kärpida, kuid püüame leida teisi lahendusi. Meie käed volikogus palkade alandamise poolt ei tõuse.

Suure-Jaani Vallavolikokku kuulub neli keskerakondlast.

Keskerakonnale edukas 2009. aasta

9. detsembri Kesknädala juhtkirjas kirjutasin:



Lõppev aasta oli Keskerakonnale ja meie toetajatele ülimalt edukas. Mille järgi me seda mõõdame? Erakonna elujõu mõõdupuu on eelkõige valijate suurenev toetus.

Minu eelkäija, Keskerakonna esimene peasekretär, kes pidas oma ametis vastu tervelt 12 aastat, oli Küllo Arjakas. Tema on kunagi öelnud, et erakond on häältekogumismasin. Õige. Kindlasti on üheks hindamisaluseks erinevatel valimistel saadud hääled ehk valijate ja kaasamõtlejate toetus.

Lõppeval aastal olid Eestis kahed valimised - Euroopa Parlamendi valimised ja kohalike volikogude valimised. Keskerakond saavutas supertulemuse mõlemal rindel - nii Euroopas kui ka Eestis.

Võitsime eurovalimised, saades kuuest kohast ainsa erakonnana kaks ning kogudes üle saja tuhande valija toetuse. Kolmandast mandaadist jäi mäletatavasti puudu vaid mõni hääl ja tänu sellele läks Brüsselisse Eestit esindama sotsiaaldemokraat Ivari Padar. Olgu ta seal tubli! Keskerakonda aga esindavad Brüsselis kaks professionaalset naispoliitikut - Siiri Oviir ja Vilja Savisaar.

Keskerakond tegi iseendalegi üllatava tulemuse ka kohalikel valimistel. Meid usaldas üle 200 000 valija ning ligi 550 saadikut üle Eestimaa seisab nüüd Keskerakonna põhimõtete ja valijate huvide eest. Rekord! Mõelda vaid, peaaegu iga kolmas inimene, kes linnatänaval või külavahel vastu tuleb, on Keski toetaja. On ikka hea tunne küll!

Eriti hästi läks meil muidugi Tallinnas. Võib julgesti öelda, et meie poolt hääletas üksmeelne Tallinn! Ja me laiendasime oma kandepinda veelgi enam, sõlmides esimest korda Eesti uuema poliitika ajaloos koalitsioonilepingu maailmavaatelisel alusel - töötame nüüd Tallinnas koos sotsiaaldemokraatidega. Samuti tegime Eesti riigis sotsiaalselt arenenuma poliitika elluviimiseks ühinemisettepaneku Rahvaliidule, kes on otsimas endale uut identiteeti.

Seega pole Keskerakonnal ega meie pooldajatel mingit põhjust häbenemiseks. Käime pea püsti ning sisendame optimismi ja lootust ka oma valijatesse - vaatamata sellele, et nn valitsuspress jätkab meie erakonna mustamist, halvustades keskerakondlasi süstemaatiliselt. Õnneks see ei kanna vilja.

Küllap vähemalt osa edust määrab ka erakonna kasvamine. Meie liikmete arv tõuseb kiiresti! Sel aastal on Keskerakonnaga liitunud üle 1500 inimese. See tähendab, iga päev otsustab meiega liituda ligi kolm inimest. Ütleme ausalt, oleme konkurentsitult Eesti suurim ja kiireimini kasvav erakond. Ja meil on tundmata probleem, et noored ei tunne poliitika vastu huvi. Ühed meie noored töötavad paljudel poliitilistel ametikohtadel, teised alles õpivad ja teevad erakonnatöös oma esimesi samme. Julgen öelda, et Keskerakond on noori kõige julgemalt edutanud.

Tulemus on, et vaatamata meie erakonna 18 eluaastale saame ajas üha nooremaks. Keskerakonna liikmete keskmine vanus väheneb iga aastaga. Kõik erakonna liikmed on ühtmoodi väärikad, kuid neil, kes püüavad väita, et meie juurde tulevad üksnes eakad inimesed, ei ole õigus. Kui viis aastat tagasi oli keskerakondlaste keskmine vanus 54 aastat, siis nüüd on 50. Kas me pole noorima liikmeskonnaga Eesti partei!?

Lisaks valimistele valis Keskerakond laupäeval oma XII kongressil erakonnale uusi juhte. Lehenumbris, mida käes hoiad, on valimistulemused kajastatud. Erilist tähelepanu väärib, et uues 16-liikmelises juhatuses on seitse noorema põlvkonna esindajat. Kõva sõna!

Keskerakonna XII kongress läks korda! Ta jääb sellisena nii erakonna kui ka Eesti poliitika ajalukku. Suur tänu osalejatele, veel suurem tänu korraldajatele. Järgmisele, XIII kongressile koguneme juba peale järgmise Riigikogu ja presidendi valimist - 2011. aasta oktoobris, kui ühtlasi tähistame Keskerakonna 20. sünnipäeva.

Ja tänan kõiki neid, kes sel aastal erakonda toetanud, meile pöialt hoidnud ja meiega koostööd teinud.

Kuidas uuringutulemused valimistulemust mõjutada võivad?

Viimase nädala aja jooksul on avaldatud erinevaid valimistulemust ennustavaid uuringutulemusi, mis kõik on näidanud Keskerakonna suurt edumaad paremerakondade Reformierakonna ja IRL-i ees. Sellest tulenevalt on arutletud selle üle, kas selliste uuringutulemuste avaldamine iseenesest mõjutab avalikku arvamust ja võib seega avaldada mõju ka valimistulemustele. Ning Delfi on välja tulnud üleskutsega mõtiskleda, kas uuringutulemuste avaldamine vahetult enne valimisi ei peaks üldse olema keelatud?

Teoreetiliselt võivad uuringutulemused mõjutada valimistulemusi küll. Kusjuures oluline pole mitte niivõrd nende otsene mõju. Valijaid ei uuri neid protsente sedavõrd tähelepanelikult nagu ajakirjanikud ja poliitikud. Avaldatud uuringutulemuste mõju avaldub pigem selles, kuidas meedia valimisi käsitleb ning milliseid otsuseid teevad uuringutulemuste mõjul poliitilised erakonnad ja kandidaadid. Uuringud kujundavad seega pigem fooni ja õhkkonda ning määravad ära, kuidas erinevatesse erakondadesse suhtutakse.

Seega võivad Keskerakonnale võitu ennustavad küsitlustulemused uinutada Keskerakonna toetajaid – võit paistab olevat juba käes, milleks siis enam valima minna. Teisalt aga võivad küsitlustulemused aktiviseerida paremerakondade valijaid, kes näevad, et seis on kriitiline ja mõistavad, et Keskerakonna ülekaalu murdmiseks on iga hääl äärmiselt oluline. Keskerakond kaotab hääli, paremerakonnad võidavad juurde. Sellele teevad praegu panuse paremerakonnad, hirmutades oma valijaid Keskerakonna suure võiduga.

Samas võib uuringtulemuste mõju olla ka täpselt vastupidine. On võimalik, et valijad, kes pole veel oma otsust teinud, teevad seda suuresti selle alusel, millise erakonna võiduvõimalusi peavad kõige suuremaks. Inimestele on omane kaasa minna võitjatega ning ignoreerida luusereid. See toob Keskerakonnale hoopis lisahääli. Samuti võivad uuringutulemused, mis näitavad Keskerakonna mäekõrgust edumaad, paremerakondade valijaid hoopis heidutada – milleks ikka hääletama minna, kui Keskerakond võidab ikkagi. Pole mõtet raisata aega võitlusele, mis on juba ette kaotatud.

Võimalik aga, et efektid tühistavad teineteist. Kui osa Keskerakonna valijaid otsustab keskpartei võitu ennustavate uuringutulemuste mõjul, et pole vaja valima minna, sest võit on niigi käes, siis viib see Keskerakonna kontolt hääli ära. Samas aga võivad samad uuringutulemused kallutada Keskerakonna poolt otsustama kahevahel olevaid valijaid ning see toob Keskerakonna kontole hääli juurde. Seega tühistab üks efekt teise ning uuringutulemuste mõju reaalsele valimistulemusele on hoopis null.

Samamoodi võivad uuringutulemused uinutada Keskerakonna valijaid, kuid samas heidutada ka osa paremerakondade valijaid, mille tulemusel väheneb häälte arv nii ühel kui teisel poolel. Väheneb valimisaktiivsus, kuid häälte osakaal ikkagi oluliselt ei muutu. Taas tühistab üks efekt teise.

Kokkuvõttes: uuringutulemuste avalikustamise mõju võib nii vähendada kui ka suurendada erakondadele antavat häälte arvu, seda, mis juhtub pole lõpuni võimalik ei ette ennustada ega ka tagantjärele tuvastada.

Ning veel üks asi. Alati tuleb arvestada ka reaalsete numbritega, mis protsentide taga on. Kui olukorda lihtsustada, saab tuua järgmise näite: Ütleme, et sajast valijast 30 toetab Keskerakonda ja 20 paremerakondi, 10 on kahevahel ja 50 ei tule kindlasti valima. Järelikult on kaalud väga ebavõrdsed. Keskerakonna tulemuse ületamiseks on vaja paremerakondadel veenda enda poolt hääletama kõik 10 kõhklejat ja samas kuidagi teha osadele Keskerakonna valijatele selgeks, et neil ei maksa üldse valima tulla. Nad peavad tulemust muutma enam kui 10 protsendipunkti võrra ja seda vähem kui kahe nädalaga. Siis on neil lootust saada enam hääli kui Keskerakonnal.

Meeleavaldajate naeruvääristamine näitab rumalust!

Järgmine minu lugu on kirjutatud Delfi neljapäevase juhtkirja vastuseks. Paraku Delfi keeldus selle avaldamisest.

Veel enne kui Keskerakonna meeleavaldus jõudis alata, püüti seda mõningate meediakanalite poolt diskrediteerida. Usinalt levitati kuulujutte nagu oleks Keskerakond oma toetajaid meelitanud meeleavaldusele osalema pettusega. Loomulikult on see vale. Kuid hoolimata sellest, et lükkasime sellised väited kohe ümber – levitatakse neid siiani.

Tõelise pettumuse valmistas Delfi juhtkiri. Delfi ise on püüdnud end esitleda kui sõnavabaduse ja demokraatia kõrgete väärtuste hoidjana – lubades inimestel end kasvõi varjunimede taha peites kellegi poolt tsenseerimata välja elada, sõimata, räusata. Delfit hüütakse rahva suus peldikuseinaks, ka Riigikohus on olnud sunnitud sekkuma, et Delfit korrale kutsuda.

Nüüd aga võtab Delfi oma juhtkirjas sõna just demokraatia ning Eesti Vabariigi Põhiseaduse ühe nurgakivi – avalike koosolekute pidamise õiguse vastu. Kusjuures – Delfile nii omaselt – juhtkirjal pole autorit. Kes peidab end anonüümsuse kattevarju ja lubab end mõnitada Keskerakonna kõigiti avalikku ja läbipaistvat üritust, jääb saladuseks.

Too argpüks nimetab meeleavaldust Keskerakonna valimisteeelseks poliitiliseks show’ks ja “simmaniks”.

Ei tea küll, kuhu oleme jõudnud, kui meedia lubab enesele demokraatlikul meeleavaldusel osalenute naeruvääristamist. Need enam kui 3000 Toompeale vabatahtlikult kogunenud rahumeelset meeleavaldajat seisid täna mitte ainult enda, vaid kõigi nende eestimaalaste eest, keda kriis puudutab. Nad tulid, sest neile läheb nende riigis toimuv korda.

Sellest meeleavaldusest võttis täiesti vabatahtlikult osa rohkem kui 3000 inimest. Tegemist oli suurima meeleavaldusega, mis Eestis üle pika aja toimus. Meeleavaldusel osalenud tuhanded inimesed esindavad omakorda kümneid kui mitte sadu tuhandeid rahulolematuid Eesti ühiskonnas. Need inimesed väärivad erapooletut ära kuulamist. Kuid Delfi hoopis hurjutab neid.

Delfis kirjutatakse: „Eesti rahvas viibis sellel ajal hoopis mujal. Tegi tööd või otsis seda aktiivselt. Ühesõnaga, tuli toime, nagu on ka rasketel aegadel harjunud tegema.“

Sellega antakse märku, et oma õiguste kaitseks avalikult välja astumine pole Eesti ühiskonnas sobilik. Kannatage vaikselt! - manitsetakse lugejaid. Ärge esinege! Istuge kodus. Laske oma riik laiali tassida, maha parseldada ja ära erastada. Laske kinni panna koolimajad, bussiliinid sulgeda, maapoed ja postkontorid sulgeda. Ärge nurisege kui riik müüb Teie vara odavmüügina eelarveaukude katteks. Kui Teie pensione vähendatakse, siis olge tänulik, et riik Teile kui sangpommile üldse midagi maksab.

Kahjuks ei ole peale tänast meeleavaldust, kus viibis tuhandeid inimesi, mõtet seda juttu enam rääkida. Inimesed on liikvele läinud. Meelaavaldajate naeruvääristamine näitab nüüd vaid autorite rumalust. Ja õige kah, et kogu üritust seostatakse valimistega. Just 18. oktoobril on rahval kui kõrgeima võimu kandjal võimalus näidata oma suhtumist. Kardan, et neile erakondadele, kelle toetamiseks, upitamiseks ja kaitsmiseks Delfi iga päev vaeva näeb, saab see olema üks kurb päev.

Keskerakonna pidu

Möödunud laupäeval toimus Rahvusraamatukogus Keskerakonna valimiskonverents. Kuna olen noor, siis võin endale slängi ja vabamat kõnepruuki lubada - šeff, cool & megalahe üritus oli. Kahju, kui Sind kohal polnud. Kliki alloleval banneril ja vaata, millest ilma jäid!