Head uut aastat, koolijütsid!

Riputan siia oma kõne, mille täna oma kodukooli, Suure-Jaani Gümnaasiumi, aktusel pidasin.


Tervitan tänasel teadmiste päeval ja rahupäeval kõiki oma kodukooli koolijütse, sõpru, endisi kolleege, häid õpetajaid ja tublisid abilisi.

Veel täna hommikul, enne siia tulemist lasin oma peast läbi mitu mõtet, mida Teiega jagada. Naljakal kombel tulid esimesena meelde ka kõik need aktused, millel osalemine tundus tihtipeale küllaltki tüütu kohustusena. Eriti kui päike paistis ning mõttes oli kõike muud kui kooliasjad. Veel meenus väikesest majast tulemine suurde majja, spordihoone ehitus, klassijuhatajad, rebaste ristimine, esimesed tantsud koolidiskol ja lõputul arvul seiku koolitundidest ja seda erinevates ainetes.

Siis, kui täna hommikul lipsusõlme sidusin, ütlesin endale: „Priit, katsu siis ikka mõistlik olla. Sa ei pea oma kodukooli sõprade esimest koolipäeva täitma bürokraatliku informatsiooniga Riigikogu põhiseaduskomisjonist ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Nii võib sinust küll väga igava inimese mulje jääda.”

Aga võin teile kinnitada, et poliitiku elu on huvitav, töine, sündmusterohke ja vajalik. Just nendest inimestest, kes Riigikogus otsuseid teevad, sõltubki see, kas Te saate tasuta koolitoitu; kas õpetajad hakkavad lõpuks saama tööle väärilist palka; kas noored tahavad kooli tööle tulla; kas koolil jagub raha uute õppevahendite, raamatute, huviringide ja klassiruumide remondi jaoks.

Veelgi enam, poliitikutest sõltub ka see, mis saab Eesti maakoolidest ning
maapiirkondadest. Poliitikutest sõltub ka Suure-Jaani Gümnaasiumi saatus ja tulevik.

Need, kes täna laeva nimega „Eesti“ juhivad, arvavad, et kõik peavad ise hakkama saama ning riigil ei tohikski mingit olulist rolli inimeste elus olla. Mina ja ka kõik teised kolleegid minu erakonnast nii ei arva.

Meie leiame, et valitsus ja riik peavad Eesti oma inimeste elu paremaks tegema. Leiame, et need, kes on tugevamad, peavad oma jõu ja nõuga nõrgemaid aitama. Eriti oluliseks pean seismist maapiirkondade püsimajäämise eest. Me tahame, et Suure-Jaanis oleks ka edaspidi olemas postkontorid, poed ja koolid. Sõidaksid bussid ja liiguks rong.

Me tahame, et inimesed elaksid ka mujal kui Tallinnas. Et elataks Tartus, Pärnus, Viljandis, Suure-Jaanis, Sürgaveres, Kildul, Reegoldis, Tääksis ja Kobruveres.

Ma pole Eestis mitmete asjadega rahul, eriti valmistab muret just noorte igapäevane hakkamasaamine ja tulevik. Haridusreformi puhul ei tohi rääkida üksnes koolimajade arvust ja asukohast, vaid hoopis hariduse kvaliteedist ja selle jätkusuutlikkusest. Ülikoolid kipuvad olema muutunud konveierites ning kutseharidust ei taheta väärtustada. See pole aga jätkusuutlik, vajame tasakaalu kõrg- ja kutsehariduse vahel. Kutsekool, ameti omandamine – see on väärt asi ja häbeneda pole miskit!

Mis kasu on aga heast koolist kui noored Eestist lahkuvad? Viimasel ajal võetakse selline plaan pähe juba põhikoolis, rääkimata gümnaasiumist. On mõistetav, et soovitakse saada kõrgemat palka ja elada sõbralikumas ühiskonnas. Kurb on aga see, et nii voolab Eesti noortest tühjaks. Usun, et seda probleemi saavad suuresti lahendada poliitikud – kui nad vaid tahavad. Selleks vajame aga teistsugust suhtumist ja ka poliitikat. Eesti peab olema rohkem olemas oma kodanike jaoks, vajame paksemat riiki ja enam hoolivust. Vaid nii saame jõuda järele Põhjamaadele ja tuua oma noored koju tagasi. Ja talendid leiame juba nende seast.

Head noored!
Täna, mil on tarkuse- ja teadmistepäev, võiksite mõelda ka sellele, mida saaksite ise ära teha, et meie endi elu siin riigis paremaks muuta – kas siis läbi õppimise, perekonna, töö või muul viisil.

Loodan väga, et nii mõnigi Teist leiab ka tee poliitikasse ja riigijuhtimisse. See pole alati lihtne, rügama ja rühmama peab palju, kuid võin lubada, et poliitikas ei hakka Teil kunagi igav.

Tänan kogu südamest ka õpetajat proua Tiina Idlat, kelle käe all on keemiat õppinud kümned Suure-Jaani kooli lennud ja ta oli ka minu keemiaõpetaja. Tänu õpetaja Tiinale tean, kuidas arvutada oksüdatsiooniastet; tean, mida tähendab mõte– raske õppustel, kerge lahingus! Aitäh, Tiina, olen kindel, et kogu koolipere hakkab Sinust puudust tundma. Suure-Jaani vallal on seni kolm aukodanikku, luban, et minu kolleegid vallavolikogus esitavad juba lähiajal Tiina valla aukodaniku kandidaadiks.

Veel tahaksin ma avaldada tänu ja kiitust Peeter Sadamale, direktorile, kes hoiab Suure-Jaani kooliasjad ja ka mitte üksnes kooliasjad kontrolli all. Vaadake seda uut aulat, kõrvalolevat spordihoonet, remonditud ja sisustatud klassiruume, noori õpetajaid – seda ei suuda iga direktor, Peeter suudab!

Filosoof ja riigimees Cicero on öelnud: „Me ei saa oma vabariigile teha paremat kinki kui see, et harime oma noori.”

Kulda väärt sõnad! Head sõbrad, just meie kujundame Eesti tuleviku! Ilusat
kooliaasta algust ja töötage, õppige ja elage oma unistuste nimel!

Head uut aastat teile! Suure-Jaani Gümnaasium on maailma parim kool!