Otsustasime pöörduda õiguskantsleri poole seoses Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega muuta viimasel hetkel häältelugemiskorda ning kaalume selles küsimuses ka kohtu poole pöördumist.
Olukorras, kus Keskerakond ainsa Eesti erakonnana töötab aktiivselt valimisaktiivsuse tõstmise nimel, on Vabariigi Valimiskomisjon võtnud eesmärgiks risti vastupidise. Nimelt langetati mõne aja eest arusaamatu otsus, millega muudeti Euroopa Parlamendi valimistel häälte kehtivaks ja kehtetuks tunnistamise korda nii, et kõik sedelid, kuhu on kirjutatud mõne erakonna või kandidaadi nimi, loetakse kehtetuks.
Varasematel valimistel on sellised sedelid loetud kehtivaks ning VVK varasema otsuse kohaselt, pidid need hääled ka käesolevatel europarlamendi valimistel kehtima, kuna laadsetel sedelitel on üheselt ja arusaadavalt väljendatud inimese eelistus.
Keskerakonna hinnangul ei tohiks Vabariigi Valimiskomisjon laadsel viisil viimasel hetkel ümber mõeldes valimistulemusi mõjutada.
Seoses sellega palume õiguskantsler Indrek Tederil vastata järgmistele küsimustele:
1. Kas peate õigeks, et Vabariigi Valimiskomisjon kardinaalselt muudab vahetult enne eelhääletust ja valimispäeva oma varasemat seisukohta hääletussedeli kehtivuse kohta?
2. Kas peate õigeks, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole kuni tänaseni, kui on toimunud eelhääletus ja valimispäev on 7. juunil, avalikustanud ega selgitanud valijatele komisjoni seisukohta hääletussedeli kehtivuse kohta. Vastav informatsioon puudub ka Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel.
3. Kas Vabariigi Valimiskomisjoni 20. mai 2009. a. koosoleku seisukoht vahetult enne eelhääletust ja valimispäeva võivad mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks või üksikkandidaatide kasuks?
4. Kuidas Teie tõlgendate Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 57 lõiget 9, mis sätestab, et kui valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.
Nendel valimistel pole mitte ühtegi samanimelist kandidaati, rääkimata samanimelistest erakondadest, seega on valija tahe selliste juhtumite korral 100% üheseltmõistetav ning puudub igasugune loogiline alus neid hääli kehtetuks tunnistada.
Nii Valitsus kui Vabariigi Valimiskomisjon on teinud käesolevate valimiste osas lubamatult vähe selgitustööd ja suur osa inimesi isegi ei tea, mida nn. kinniste nimekirjade süsteem üleüldse tähendab. Ja see pole mitte valijate süü, vaid valimiskomisjoni tegemata töö tagajärg. Keskerakond on püüdnud kõikide oma kampaaniatega teha selgitustööd ja tõsta valimisaktiivsust ning olen kindel, et Eesti rahvas hindab seda.
Olukorras, kus Keskerakond ainsa Eesti erakonnana töötab aktiivselt valimisaktiivsuse tõstmise nimel, on Vabariigi Valimiskomisjon võtnud eesmärgiks risti vastupidise. Nimelt langetati mõne aja eest arusaamatu otsus, millega muudeti Euroopa Parlamendi valimistel häälte kehtivaks ja kehtetuks tunnistamise korda nii, et kõik sedelid, kuhu on kirjutatud mõne erakonna või kandidaadi nimi, loetakse kehtetuks.
Varasematel valimistel on sellised sedelid loetud kehtivaks ning VVK varasema otsuse kohaselt, pidid need hääled ka käesolevatel europarlamendi valimistel kehtima, kuna laadsetel sedelitel on üheselt ja arusaadavalt väljendatud inimese eelistus.
Keskerakonna hinnangul ei tohiks Vabariigi Valimiskomisjon laadsel viisil viimasel hetkel ümber mõeldes valimistulemusi mõjutada.
Seoses sellega palume õiguskantsler Indrek Tederil vastata järgmistele küsimustele:
1. Kas peate õigeks, et Vabariigi Valimiskomisjon kardinaalselt muudab vahetult enne eelhääletust ja valimispäeva oma varasemat seisukohta hääletussedeli kehtivuse kohta?
2. Kas peate õigeks, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole kuni tänaseni, kui on toimunud eelhääletus ja valimispäev on 7. juunil, avalikustanud ega selgitanud valijatele komisjoni seisukohta hääletussedeli kehtivuse kohta. Vastav informatsioon puudub ka Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel.
3. Kas Vabariigi Valimiskomisjoni 20. mai 2009. a. koosoleku seisukoht vahetult enne eelhääletust ja valimispäeva võivad mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks või üksikkandidaatide kasuks?
4. Kuidas Teie tõlgendate Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 57 lõiget 9, mis sätestab, et kui valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.
Nendel valimistel pole mitte ühtegi samanimelist kandidaati, rääkimata samanimelistest erakondadest, seega on valija tahe selliste juhtumite korral 100% üheseltmõistetav ning puudub igasugune loogiline alus neid hääli kehtetuks tunnistada.
Nii Valitsus kui Vabariigi Valimiskomisjon on teinud käesolevate valimiste osas lubamatult vähe selgitustööd ja suur osa inimesi isegi ei tea, mida nn. kinniste nimekirjade süsteem üleüldse tähendab. Ja see pole mitte valijate süü, vaid valimiskomisjoni tegemata töö tagajärg. Keskerakond on püüdnud kõikide oma kampaaniatega teha selgitustööd ja tõsta valimisaktiivsust ning olen kindel, et Eesti rahvas hindab seda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar