Kuidas uuringutulemused valimistulemust mõjutada võivad?

Viimase nädala aja jooksul on avaldatud erinevaid valimistulemust ennustavaid uuringutulemusi, mis kõik on näidanud Keskerakonna suurt edumaad paremerakondade Reformierakonna ja IRL-i ees. Sellest tulenevalt on arutletud selle üle, kas selliste uuringutulemuste avaldamine iseenesest mõjutab avalikku arvamust ja võib seega avaldada mõju ka valimistulemustele. Ning Delfi on välja tulnud üleskutsega mõtiskleda, kas uuringutulemuste avaldamine vahetult enne valimisi ei peaks üldse olema keelatud?

Teoreetiliselt võivad uuringutulemused mõjutada valimistulemusi küll. Kusjuures oluline pole mitte niivõrd nende otsene mõju. Valijaid ei uuri neid protsente sedavõrd tähelepanelikult nagu ajakirjanikud ja poliitikud. Avaldatud uuringutulemuste mõju avaldub pigem selles, kuidas meedia valimisi käsitleb ning milliseid otsuseid teevad uuringutulemuste mõjul poliitilised erakonnad ja kandidaadid. Uuringud kujundavad seega pigem fooni ja õhkkonda ning määravad ära, kuidas erinevatesse erakondadesse suhtutakse.

Seega võivad Keskerakonnale võitu ennustavad küsitlustulemused uinutada Keskerakonna toetajaid – võit paistab olevat juba käes, milleks siis enam valima minna. Teisalt aga võivad küsitlustulemused aktiviseerida paremerakondade valijaid, kes näevad, et seis on kriitiline ja mõistavad, et Keskerakonna ülekaalu murdmiseks on iga hääl äärmiselt oluline. Keskerakond kaotab hääli, paremerakonnad võidavad juurde. Sellele teevad praegu panuse paremerakonnad, hirmutades oma valijaid Keskerakonna suure võiduga.

Samas võib uuringtulemuste mõju olla ka täpselt vastupidine. On võimalik, et valijad, kes pole veel oma otsust teinud, teevad seda suuresti selle alusel, millise erakonna võiduvõimalusi peavad kõige suuremaks. Inimestele on omane kaasa minna võitjatega ning ignoreerida luusereid. See toob Keskerakonnale hoopis lisahääli. Samuti võivad uuringutulemused, mis näitavad Keskerakonna mäekõrgust edumaad, paremerakondade valijaid hoopis heidutada – milleks ikka hääletama minna, kui Keskerakond võidab ikkagi. Pole mõtet raisata aega võitlusele, mis on juba ette kaotatud.

Võimalik aga, et efektid tühistavad teineteist. Kui osa Keskerakonna valijaid otsustab keskpartei võitu ennustavate uuringutulemuste mõjul, et pole vaja valima minna, sest võit on niigi käes, siis viib see Keskerakonna kontolt hääli ära. Samas aga võivad samad uuringutulemused kallutada Keskerakonna poolt otsustama kahevahel olevaid valijaid ning see toob Keskerakonna kontole hääli juurde. Seega tühistab üks efekt teise ning uuringutulemuste mõju reaalsele valimistulemusele on hoopis null.

Samamoodi võivad uuringutulemused uinutada Keskerakonna valijaid, kuid samas heidutada ka osa paremerakondade valijaid, mille tulemusel väheneb häälte arv nii ühel kui teisel poolel. Väheneb valimisaktiivsus, kuid häälte osakaal ikkagi oluliselt ei muutu. Taas tühistab üks efekt teise.

Kokkuvõttes: uuringutulemuste avalikustamise mõju võib nii vähendada kui ka suurendada erakondadele antavat häälte arvu, seda, mis juhtub pole lõpuni võimalik ei ette ennustada ega ka tagantjärele tuvastada.

Ning veel üks asi. Alati tuleb arvestada ka reaalsete numbritega, mis protsentide taga on. Kui olukorda lihtsustada, saab tuua järgmise näite: Ütleme, et sajast valijast 30 toetab Keskerakonda ja 20 paremerakondi, 10 on kahevahel ja 50 ei tule kindlasti valima. Järelikult on kaalud väga ebavõrdsed. Keskerakonna tulemuse ületamiseks on vaja paremerakondadel veenda enda poolt hääletama kõik 10 kõhklejat ja samas kuidagi teha osadele Keskerakonna valijatele selgeks, et neil ei maksa üldse valima tulla. Nad peavad tulemust muutma enam kui 10 protsendipunkti võrra ja seda vähem kui kahe nädalaga. Siis on neil lootust saada enam hääli kui Keskerakonnal.