12. mail esitas haridusminister Tõnis Lukas (IRL) Riigikogus üleskutse “Inimesed, lahkuge Tallinnast”. Umbes nädalapäevad varem oli rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) esinenud Riigikogu ees seisukohaga: “Kui Eesti ei kõlba, valige endale teine riik”. Majandusminister Juhan Parts (IRL) on samuti õhutanud eestimaalasi välismaal tööd otsima, kui Eestis tööd ei leia.
Kas tegemist pole ministrite lapsikute väljaütlemistega või valitsuse ametliku poliitikaga?
Täna avaldas Postimees uudise “Mullu suurenes Eestist lahkujate hulk” [http://www.postimees.ee/?id=267749]. See uudis käis läbi ka teistest meediakanalitest.
Ametliku statistika kohaselt rändas 2009. aastal Eestist välja 4647 inimest, mis on ligi 200 isiku võrra enam kui aasta varem. Eestist lahkub rohkem inimesi kui siia sisse rändab. Peamistelt rännati Soome, Venemaale, Rootsi, Suurbritanniasse ning Saksamaale.
Eile aga avaldas BNS uudise maksulaekumiste kohta, millest loeb muuhulgas välja, et 2008. aastal kasvasid ligi 300 miljoni krooni võrra välismaalt saadud tulud.
Eeldame, et ettevõtlustulu osakaal sellest on sama marginaalne kui ettevõtlustulu osakaal Eestis teenitud tuludest (ehk isegi väiksem). Arvestame keskmise tuluga ühe isiku kohta, mis tõenäoliselt on pigem suurem kui Eestis teenitud keskmine tulu.
Nii arvutades, võib maksuameti andmetest teha järelduse, et välismaalt ametlikku tulu saajate arv on mullu suurenenud vähemalt kolm korda enam kui ametlik väljarändestatistika.
Täppisteadus see ei ole, nagu Eesti riigi statistika ikka, on igal numbril küljes kümme “aga”...
Tuletame meelde hiljutist šokeerivat uudist tegeliku töötuse kohta, mis ametlikust tööturustatistikast erines tunduvalt. Kui ametlikult on Eestis umbes tööpuudus 15 protsenti, siis tegelik tööpuudus jääb pigem 20 protsendi kanti – vahe on üle 30%.
Väljarände puhul aga näeme, et ametliku statistika ja tegeliku olukorra vahe on pigem mitmekordne!
Seega on suur väljaränne Eestist veel üks fakt, mida valitsus kõigiti üritab varjata, nagu ka tegelikku tööpuuduse numbrit.
Isiklikult kahtlustan, et neid, kes möödunud aastal Eestist lahkusid, oli palju enam kui 200 või 600 inimest. Võtke lahti kasvõi Facebook ja vaadake kui paljude Eesti noorte asukohamaaks on hetkel märgitud Austraalia...
Mõistagi ei soovi valitsus suurt väljarännet ja suurt tööpuudust tunnistada, sest see käib rist vastu nende demagoogiale, mis räägib meile üha veendunumalt, et Eestil läheb aina paremini. Vassimine, valetamine ja numbrite ilustamine käib täie hooga.
Samal ajal tuuakse meile näiteks Kreeka. Olgu Kreekaga kuidas on, aga vähemalt ei näita Kreeka valitsus kreeklastele ust ja ei tee avaldusi stiilis “kui siin ei meeldi, minge siis ära”.
Kuni valitsus ei võta tööpuuduse osas sisuliselt midagi ette ja kuni Eesti inimestele pole Eestis tagatud vähimatki toimetulekut, seni jätkub ka Eestist lahkumine, mis pikas perspektiivis maksab meie majandusele väga valusalt kätte.
Kusjuures, märkimisväärne, et isegi ametlik statistika tunnistab, et lahkujate hulgas on palju just noori mehi. Noored mehed annavad tooni ka töötute hulgas. See statistika on veel üks kinnitus faktile, et töötukassas arvelt maha võetavad inimesed täiendavad pigem heitunute ridu kui leiavad tööd. Ja sellega pole mõtet vaielda – vaid tuleb tegutseda.
Kas tegemist pole ministrite lapsikute väljaütlemistega või valitsuse ametliku poliitikaga?
Täna avaldas Postimees uudise “Mullu suurenes Eestist lahkujate hulk” [http://www.postimees.ee/?id=267749]. See uudis käis läbi ka teistest meediakanalitest.
Ametliku statistika kohaselt rändas 2009. aastal Eestist välja 4647 inimest, mis on ligi 200 isiku võrra enam kui aasta varem. Eestist lahkub rohkem inimesi kui siia sisse rändab. Peamistelt rännati Soome, Venemaale, Rootsi, Suurbritanniasse ning Saksamaale.
Eile aga avaldas BNS uudise maksulaekumiste kohta, millest loeb muuhulgas välja, et 2008. aastal kasvasid ligi 300 miljoni krooni võrra välismaalt saadud tulud.
Eeldame, et ettevõtlustulu osakaal sellest on sama marginaalne kui ettevõtlustulu osakaal Eestis teenitud tuludest (ehk isegi väiksem). Arvestame keskmise tuluga ühe isiku kohta, mis tõenäoliselt on pigem suurem kui Eestis teenitud keskmine tulu.
Nii arvutades, võib maksuameti andmetest teha järelduse, et välismaalt ametlikku tulu saajate arv on mullu suurenenud vähemalt kolm korda enam kui ametlik väljarändestatistika.
Täppisteadus see ei ole, nagu Eesti riigi statistika ikka, on igal numbril küljes kümme “aga”...
Tuletame meelde hiljutist šokeerivat uudist tegeliku töötuse kohta, mis ametlikust tööturustatistikast erines tunduvalt. Kui ametlikult on Eestis umbes tööpuudus 15 protsenti, siis tegelik tööpuudus jääb pigem 20 protsendi kanti – vahe on üle 30%.
Väljarände puhul aga näeme, et ametliku statistika ja tegeliku olukorra vahe on pigem mitmekordne!
Seega on suur väljaränne Eestist veel üks fakt, mida valitsus kõigiti üritab varjata, nagu ka tegelikku tööpuuduse numbrit.
Isiklikult kahtlustan, et neid, kes möödunud aastal Eestist lahkusid, oli palju enam kui 200 või 600 inimest. Võtke lahti kasvõi Facebook ja vaadake kui paljude Eesti noorte asukohamaaks on hetkel märgitud Austraalia...
Mõistagi ei soovi valitsus suurt väljarännet ja suurt tööpuudust tunnistada, sest see käib rist vastu nende demagoogiale, mis räägib meile üha veendunumalt, et Eestil läheb aina paremini. Vassimine, valetamine ja numbrite ilustamine käib täie hooga.
Samal ajal tuuakse meile näiteks Kreeka. Olgu Kreekaga kuidas on, aga vähemalt ei näita Kreeka valitsus kreeklastele ust ja ei tee avaldusi stiilis “kui siin ei meeldi, minge siis ära”.
Kuni valitsus ei võta tööpuuduse osas sisuliselt midagi ette ja kuni Eesti inimestele pole Eestis tagatud vähimatki toimetulekut, seni jätkub ka Eestist lahkumine, mis pikas perspektiivis maksab meie majandusele väga valusalt kätte.
Kusjuures, märkimisväärne, et isegi ametlik statistika tunnistab, et lahkujate hulgas on palju just noori mehi. Noored mehed annavad tooni ka töötute hulgas. See statistika on veel üks kinnitus faktile, et töötukassas arvelt maha võetavad inimesed täiendavad pigem heitunute ridu kui leiavad tööd. Ja sellega pole mõtet vaielda – vaid tuleb tegutseda.
7 kommentaari:
Teadlased vaidlevad Toobaliga (ERR uudis):
Teadlased rahvastiku väljarändes ohumärke ei näe (1)
(Foto: Postimees/Scanpix) Väljaränne suurenes mullu paarisaja inimese võrra
26.05.2010 11:39
Eestist väljaränne ei ole ohtlikult suurenenud ning rahvastiku olulist vähenemist karta ei ole, arvavad rahvastikuteadlased.
Tallinna Ülikooli demograafia instituudi juhtivteadur Allan Puur ütles ERR-i uudisteportaalile, et statistikaameti äsja avaldatud andmed katastroofilist rahvastikust tühjaksjooksmist ei näita. Tema sõnul olid 2007, 2008, 2009 rahuliku rändesaldoga aastad.
"Tuhat inimest ei ole katastroofiline number. Kui me paneksime kümme aastat sellise rändesaldoga kokku, siis saaksime umbes 10 000 inimest, mis ei ole piiride lahtisust ja muid asjaolusid arvestades väga suur ja tõsine mure," ütles Puur.
Ta märkis, et kui vaadata Eestit Ida-Euroopa kontekstis, siis välja- ja sisserände suhe on meil suhteliselt hea. Teadlase hinnangul ei pruugi majandussurutis väljarännet eriti suurendada. "Peab arvestama seda, et igal pool mujal on sama situatsioon ja kellest esmalt tööturul vabaneda tahetakse, on sisserändajad. Surutis on igal pool, nõudlus väheneb ja tööinimesi läheb vähem vaja."
Soov on, aga lahkuda ei saa
Tartu Ülikooli rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru märkis, et paljudes inimesed on küll soov Eestist lahkuda, aga nad ei saa seda mujal valitsevate olude tõttu teha. "Kuna töökohad mujal kaovad, siis viimasel paaril aastal on tagasiränne on olnud märgatav. Immigrantide, ka eestlastest immigrantide töökohad satuvad tavaliselt esimesena löögi alla. Selles mõttes on masu rändeprotsessi pigem positiivselt mõjutamas."
Tammaru sõnul on eluaastad 18-29 põhiline elukoha vahetuse iga. "Kui veel peret ei ole, siis ollakse elukoha valikul oluliselt vabamad kui need, kellel juba on pere."
Kommenteerides meeste suurenenud väljarännet, ütles Tammaru, et see on rasketel perioodidel tavapärane, et kui pere ei saa liikuda ning on rahalises kitsikuses, siis mehed võtavad pere ülalpidamise enda peale. "Siis toimub ajutine väljaränne, kus püütakse tööd leida. Arvan, et meeste väljarände kasv on ajutise iseloomuga."
Surve väljarändamiseks peaks vähenema
Tiit Tammaru rõhutas, et praegu on Eestis ajalooliselt suurim 20ndates aastates inimeste põlvkond, kes on põhilises rändeeas. Peagi hakkavad aga hakkavad 20ndatesse eluaastatesse jõudma 90ndatel sündinud põlvkonnad, mis on märksa väiksearvulisemad.
"See annab alust arvata, et üldine väljarände surve väheneb. Aga see, millises ulatuses see toimub, sõltub majanduslikest tingimustest. Kuidas kujunevad töökohad Eestis ja mujal, see võib demograafiat mõjutada. Kuna Eestis on töökohtade teke aeglasem, siis läheb osa ikkagi Eestist ära," arvas Tammaru..
Statistikaameti andmetel ületab Eesti väljaränne endiselt sisserännet ning esialgsetel andmetel suurenes väljaränne mullu ligikaudu 200 inimese võrra. Esialgsetel andmetel rändas 2009. aastal Eestist välja 4647 inimest ja Eestisse immigreerus 3643 inimest.
Sisseränne jäi 2009. aastal eelmise aasta tasemele, kuid väljaränne suurenes ligikaudu 200 inimese võrra. Väljaränne suurenes just meeste hulgas.
Sven Randlaid
Samas pidi isegi välisminister Paet Riigikogu ees tunnistama, et Eesti riigil pole ülevaadet välismaal elavatest eestlastest. Nii osati enne Euroopa Parlamendi valimisi välismaale saata valijakaart vaid 38 501-le alaliselt välisriigis elavale Eesti kodanikule.
Samas ainuüksi Soomes oli selle aasta jaanuari lõpu seisuga oma elukoha registreerinud 37 641 Eesti kodanikku.
Nii et see tore teadlane, kes kommenteerib, et väljaränne pole probleem ja alles 10 aastaga saab 10 000 inimest kaoks, pole ikka üldse tegelikkusega kursis.
Huvitav lugeda kuidas Kadri Simson toetub mingitele arvudele ja omamata erialast haridust arvab ta, et juhtivteadur eksib.
Sest Kadri Simson ONGI juhtivteadus...vähemalt KE-s!
Minu meelest on eriti ilmekalt keskerakondlik selle postituse illustratsioon. Foto mis peab ilmselt näitama massiliselt Eestist põgenevaid inimesi piirijärjekorras on tehtud Virtsu sadamas Saaremaale sõitjate praamisabast. (No pole ju tänapäeval enam kuskilt mujalt võtta sellist efektset pilti!)
Ilmselt samamoodi on koostatud ka tekst. Mingist hoopis teisest kontekstist suvaliselt väljarebitud laused pandud tublide keskerakondlaste jaoks sobivasse sousti ja esitatud suure ja uue tõe pähe.
Kontekstist välja rebitud tsitaatide originaalid:
Rahandusminister Jürgen Ligi:
Mina ei kavatse nii pikki prognoose teha. Ametlikult on mul kohustus prognoose esitleda, aga nii pikaajalisi ei ole mul praegu au esitleda. Kahjurõõmu näitab ju väga selgelt see indikaatori ja allika valik, kuidas te leiate, et Eesti on viimase viie riigi hulgas. No see on ikka hästi häbematult öeldud, see on hästi pahatahtlikult öeldud. Valige endale siis teine riik, kui te niimoodi oma kodumaasse suhtute. Me oleme oma elatustasemelt sellesama raamatu järgi, mille te siin piibliks olete valinud, 49. kohal ja selles tabelis 62. kohal, aga seal on sees igasugu maksuterritooriume ja riikide ühendusi. Nii et tasub ikka olla allikakriitiline.
Riigikogust Tõnise originaal:
...
Võib-olla nüüd, kui Tallinn, selle asemel et probleemide lahendusi toetada, tekitab lisasegadust ja vähendab sellega lastevanemate, lastega perede turvatunnet, võib öelda, et, inimesed, lahkuge Tallinnast, tulge Eestisse tagasi.
hämmastav, et mingi aeg hakkas keskerakond tunduma normaalse erakonnana, siis väga haige on näha reklaame, kus on tegelikult lausvale. Teadlik valetamine, demagoogia. Selgrootute limukate kombel on kontekstist välja tiritud suvalisi lauseid.
Kas see ei ole ebaeetiline? Jälk ei ole olla?
Postita kommentaar