Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo oli aprilli lõpus üks neist, kes tegi nn uut emakeele riigieksamit. Rohkem kui nädalapäevad tagasi avalikustati eksamitulemused. Mingil põhjusel ei soostunud minister aga oma tulemust avalikustama.
Käesoleva aasta 14. mail parlamendi eest arupärimisele vastates lubas minister nii mulle, kui rahvale, et annab oma tulemustest teada. Mis siis juhtus? Kas tulemus tõesti nii kehv? Lausa nii kehv, et ministrihärra eksamil põrus? Meest sõnast, härga sarvest!
Toobal:
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Me kõik lugesime sellest meedia vahendusel ja täna te ütlesite ka siin välja, et teiegi tegite seda uut eksamit. Kui õpilane sooritab eksami ja saab vähe punkte, siis tõenäoliselt ei saa ta soovitud erialal soovitud ülikooli astuda ja tulevikus ei saa ilmselt soovitud töökohta. Mis järgneb või juhtub siis, kui teie ministeeriumi töötajad saavad või teie ise saate liiga vähe punkte või saate alla keskmise tulemuse?
Aaviksoo:
Ma usun, et avalik huvi nende punktide vastu on suur. Ega me ei ole lõpuni läbi mõelnud, kuidas seda kõike avalikustada. Aga ma usun, et need ministeeriumi töötajad, kes koos minuga seda eksamit tegid, on siiski nii omaaegsete õpingute kui ka elukogemuse põhjal piisavalt ette valmistatud, et see eksam vähemasti 20 punktile ära teha. Läbikukkumise hirmu ma seal saalis ei tundnud. Aga kui niisugune õnnetus peaks juhtuma, eks siis tuleb vaadata, mida edasi teha, kas jätta see inimene peale tunde, panna klassikursust kordama või teha midagi muud. Eks me mingisuguse lahenduse leiame. Ma julgustan kõiki täiskasvanuid aeg-ajalt tegema mitte ainult emakeeleeksamit, vaid proovima oma hambaid ka mõne teise riigieksami peal. Järsku siis saame ka tunda, mis meie teadmistest, mida me kooli lõpuks kogusime, alles on jäänud ja kui kasulikud need teadmised meile elus on olnud. Nii et ise ma väga ei karda ja küll ma ka teada annan, kuidas mul läks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar