Minu hinnangul pole valimiskomisjon suutnud tagada õiglast valimiskorraldust, vaid pigem keskendutakse meedias esinemisele.
Mõned valimiskomisjoni liikmed suhtuvad täiesti ükskõikselt nii jaoskonnakomiskonide kui maakonnakomisjonide tehtud vigadesse ja häälte valesti lugemisse. Selle asemel, et teha kõik endast sõltuv õiglase häältelugemise ja ausa valimistulemuse tagamiseks, on mindud odava populaarsuse teed ja keskendutakse peaasjalikult meedias esinemisele.
Mitte keegi ei tea siiamaani, mis täpselt juhtus 7. juuni öösel, kui väidetavalt programmeerimisvigade tõttu Keskerakonnale esialgu kolm mandaati lubati, kuid hiljem siiski üks ära võeti. Mitte keegi ei tea ka seda, kas valimis
tel hääli lugevad süsteemid töötavad nüüdseks tõrgeteta või on tegelikult endiselt asjad segi nagu pudru ja kapsad. Nende valimiste tulemuste osas on selgust saada väga raske.
Lausa tragikoomiline on ka fakt, et esialgu lubati Eesti rahvale, et 7. juuni hilisõhtul on kõik tulemused teada, kuid reaalselt oleme olukorras, kus isegi neli päeva pärast valimisi ei ole häältelugemise tulemused kinnitatud ja mandaatide jaotus lõplikult paigas. Kahtlusi tekitab paratamatult ka asjaolu, et esialgne valimisaktiivsus hilisemate andmete põhjal ligi protsendi võrra kasvas – see tähendab, et kusagilt ilmus circa 5000 valijat ja häält juurde.
Ilmselgelt on komisjonis jäetud eeltöö valimisteks tegemata. Jaoskonnakomisjonidel ja maakondlikel valimiskomisjonidel puuduvad siiani selged juhised, millised sedelid on kehtivad, millised kehtetud ning seetõttu otsustakse kõigis piirkondades isemoodi. Sõltuvalt valimiskomisjoni meeleolust on näiteks ühe pitsati jäljendiga sedelid loetud Läänemaal ja Põlvamaal kehtetuks, kuid Võru- ja Valgamaal ning Tallinnas kehtivaks. Samas sätestab Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahv 57 punkt 8 selgelt, et „kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit. Lausa müstiline, kuidas selline segadus ja kaootiline häälte lugemine üldse võimalik on.
Kui võtta veel aluseks valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula enda väited erinevate IT-vigade kohta, siis on enam kui küllalt põhjust seada kahtluse alla ka e-hääletamise tulemused. Seda enam, et tavainimestel ja erakondadel puudub neile andmetele igasugune ligipääs ning ajalugu on näidanud, et ükski IT-lahendus pole lollikindel ega 100% turvaline. Lisaks sellele on selge, et Vabariigi Valimiskomisjon ise on kõike muud kui eksimatu. Eks ebapiisav kontroll ja turvalisus ole ka üheks oluliseks põhjuseks, miks mujal maailmas ükski riik e-hääletamist ei rakenda. Eesti ei peaks püüdma ülepakutult originaalne ja innovaatiline olla, vaid esikohale tuleks selgelt seada valimistulemuste korrektsus ja valimiste ühetaolisuse printsiip.
Kutsun üles valimiskomisjoni mitte keskenduma enda mundriau kaitsmisele, vaid teha kõik mis võimalik, et valimiste tulemused oleksid selged ja läbipaistvad. Juhin tähelepanu sellele, et täiendava kontrolli tulemusena on valimiskomisjonides muudetud juba enam kui saja valimissedeli staatust, osa kehtivaid sedeleid on tunnistatud kehtetuks ja kehtetuid sedeleid kehtivaks. Keskerakond on selle tulemusena mitte ainult võitnud hääli, vaid neid küllalt palju ka kaotanud. Sama on toimunud ka teiste erakondadega, mis ongi mõningaid neist üles ärritanud. Meie suhtume Sotsiaaldemokraatide ettepanekusse hääled veelkord üle lugeda positiivselt ja kavatseme teha selles osas kõigiga koostööd.
Mõned valimiskomisjoni liikmed suhtuvad täiesti ükskõikselt nii jaoskonnakomiskonide kui maakonnakomisjonide tehtud vigadesse ja häälte valesti lugemisse. Selle asemel, et teha kõik endast sõltuv õiglase häältelugemise ja ausa valimistulemuse tagamiseks, on mindud odava populaarsuse teed ja keskendutakse peaasjalikult meedias esinemisele.
Mitte keegi ei tea siiamaani, mis täpselt juhtus 7. juuni öösel, kui väidetavalt programmeerimisvigade tõttu Keskerakonnale esialgu kolm mandaati lubati, kuid hiljem siiski üks ära võeti. Mitte keegi ei tea ka seda, kas valimis
tel hääli lugevad süsteemid töötavad nüüdseks tõrgeteta või on tegelikult endiselt asjad segi nagu pudru ja kapsad. Nende valimiste tulemuste osas on selgust saada väga raske.Lausa tragikoomiline on ka fakt, et esialgu lubati Eesti rahvale, et 7. juuni hilisõhtul on kõik tulemused teada, kuid reaalselt oleme olukorras, kus isegi neli päeva pärast valimisi ei ole häältelugemise tulemused kinnitatud ja mandaatide jaotus lõplikult paigas. Kahtlusi tekitab paratamatult ka asjaolu, et esialgne valimisaktiivsus hilisemate andmete põhjal ligi protsendi võrra kasvas – see tähendab, et kusagilt ilmus circa 5000 valijat ja häält juurde.
Ilmselgelt on komisjonis jäetud eeltöö valimisteks tegemata. Jaoskonnakomisjonidel ja maakondlikel valimiskomisjonidel puuduvad siiani selged juhised, millised sedelid on kehtivad, millised kehtetud ning seetõttu otsustakse kõigis piirkondades isemoodi. Sõltuvalt valimiskomisjoni meeleolust on näiteks ühe pitsati jäljendiga sedelid loetud Läänemaal ja Põlvamaal kehtetuks, kuid Võru- ja Valgamaal ning Tallinnas kehtivaks. Samas sätestab Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahv 57 punkt 8 selgelt, et „kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit. Lausa müstiline, kuidas selline segadus ja kaootiline häälte lugemine üldse võimalik on.
Kui võtta veel aluseks valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula enda väited erinevate IT-vigade kohta, siis on enam kui küllalt põhjust seada kahtluse alla ka e-hääletamise tulemused. Seda enam, et tavainimestel ja erakondadel puudub neile andmetele igasugune ligipääs ning ajalugu on näidanud, et ükski IT-lahendus pole lollikindel ega 100% turvaline. Lisaks sellele on selge, et Vabariigi Valimiskomisjon ise on kõike muud kui eksimatu. Eks ebapiisav kontroll ja turvalisus ole ka üheks oluliseks põhjuseks, miks mujal maailmas ükski riik e-hääletamist ei rakenda. Eesti ei peaks püüdma ülepakutult originaalne ja innovaatiline olla, vaid esikohale tuleks selgelt seada valimistulemuste korrektsus ja valimiste ühetaolisuse printsiip.
Kutsun üles valimiskomisjoni mitte keskenduma enda mundriau kaitsmisele, vaid teha kõik mis võimalik, et valimiste tulemused oleksid selged ja läbipaistvad. Juhin tähelepanu sellele, et täiendava kontrolli tulemusena on valimiskomisjonides muudetud juba enam kui saja valimissedeli staatust, osa kehtivaid sedeleid on tunnistatud kehtetuks ja kehtetuid sedeleid kehtivaks. Keskerakond on selle tulemusena mitte ainult võitnud hääli, vaid neid küllalt palju ka kaotanud. Sama on toimunud ka teiste erakondadega, mis ongi mõningaid neist üles ärritanud. Meie suhtume Sotsiaaldemokraatide ettepanekusse hääled veelkord üle lugeda positiivselt ja kavatseme teha selles osas kõigiga koostööd.
1 kommentaar:
Kirjutate:
õiglase häältelugemise ja ausa valimistulemuse tagamiseks, on mindud odava populaarsuse teed ja keskendutakse peaasjalikult meedias esinemisele
-----------------
Vabandust, aga Keskerakonna esindaja suust ja sulest tulnuna kõlavad üleskutsed aususele ja õiglusele õõnsate, silmakirjalike ja lõppkokkuvõttes naeruväärsetena.
Umbes nagu Hiina tunneks muret Austraalia valimistulemuste demokraatlikuse pärast. No ei ole usutav.
Ausus ja õiglus on head ning kindlasti on ka Keskerakonna liikmed ja valijad sellise kohtlemise väärilised, aga kui tunne muud ütleb, siis otsustagu kohus. Samas ootaks lugupeetavatelt ka omapoolset konstruktiivset panust aususe ja õigluse suurendamise suunas. Alustades näiteks hea valimistava kokkuleppega liitumisest ja K-tehingute (kohuke) vältimisest.
"odava populaarsuse"
nojah... Küsimus suurele ringile: millisel erakonnal Eestis on kõige odavam populaarsus?
Postita kommentaar