Mitmed sisepoliitikaga kursis olevad inimesed on täheldanud, et Reformierakonna kulissides on välja töötatud omamoodi taktika erakonna reitingu päästmiseks. Nimelt lastakse peaminister Andrus Ansipit viimasel ajal võimalikult vähe avalikkuse ette ja kui vähegi võimalik, välditakse üldse talle sõna andmist. Kõrvale- ja eemalehoidmist nimetakse „peaministri puhkuseks“.
Selle veidra PR-strateegia tagamaadest pole just kuigi keeruline aru saada. Nimelt oleme me kõik kuulnud-näinud, kuidas Reformierakonna pressitöötajate armee meeleheitlikult Andrus-lapsesuu-Ansipi üha tragikoomilisemaid väljaütlemisi siluda püüab. Ilmselt on selleks lausa eraldi suhtekorraldaja palgatud, sest muu töö kõrvalt Eesti ajaloo kõige ebakompetentsema peaministri lapsehoidjaks olemine, käiks ka parimatele meediaekspertidele üle jõu.
Nüüd on asi jõudnud nii kaugele, et Reformierakonna juhtfiguurid on Ansipi osas alla andnud ja minnakse kergema vastupanu teed – Andrusele esinemislava lihtsalt ei anta ning saadetakse sundpuhkusele.
Olles paar nädalat peesitanud ja puhkusel viibinud, tuli peaminister Ansip nädalaks tööle, tegi paar rumalat pressisõnumit ja selle peale saatsid omad ta taas puhkusele. Peaministri kodulehe andmetel ka sel nädalal Ansip jälle puhkab. Kui kaua tal pärast käimasolevat pausi lastakse ametis olla ei oska öelda, usun, et mitte kaua ning Andrus Ansip saadetakse Pentus-Rosimannuse seltskonna poolt Türki või mõnesse muusse kaunisse kohta mõnusalt aega veetma.
Puhkamisest rääkides tuleb teha tegelikult etteheide tervele Laari-Ansipi vähemusvalitsusele. Majanduskriis ja tööpuudus aina süvenevad ning mida teeb valitsus? Puhkab! Kuuleme ju pea iga päev meediast jälle mõnda uudist selle kohta, kuidas üks või teine minister taaskord puhkusele läks.
Ärge nüüd saage minust valesti aru. Mul ei ole kunagi midagi selle vastu, kui mõni tubli töötaja auga väljateenitud puhkusele läheb, kuid puhkust väärivad need, kes tööd on teinud ja oma asjadega hakkama saavad. Aga kui mitu Ansipi valitsuse ministrit on oma tööga hästi hakkama saanud? Kardan, et see number on kindlasti väiksem, kui Eesti ajaloo raskeima majanduskriisi ajal palmipuude all peesitavate ministrite arv...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar