Suure-Jaani ja Võhma peaksid ühinema?

Üha enam arutlen, et mis oleks kui Suure-Jaani vald ja Võhma linn ühineksid? Mis see annaks, oleks see kasulik või kahjulik?

Kõigepealt, mind ajab kurjaks kui omavalitsuste ühinemise puhul räägitakse omavalitsuste suurusest või hakatakse kaardil piire ümber joonistama. Need kaks ei ole ju üldse põhiküsimused ja olulised. Haldusreformi juures on tähtsad omavalitsuse poolt teostatavad ülesanded ja nende ülesannete täitmiseks vajaminev tulubaas ehk vahendid ehk raha. Seega ei puuduta ma Suure-Jaani ja Võhma ühinemise puhul mitte sõnagagi valla suurust ega arutle, kust üks või teine piir peaks jooksma.

Olin mõned aastat tagasi ka Suure-Jaani, Olustvere ning Vastemõisa valla ja Suure-Jaani linna liitumise tuline pooldaja. Juba tollal selgus analüüsidest ja aruteludest, et ühiselt on võimalik omavalitsustele pandud ülesandeid otstarbekam ja odavam täita – sotsiaalhoolekanne, kultuur, kommunaalmajandus ning rääkimata hariduselu korraldamisest. Peamiselt see viimane, hariduselu korraldamine, on mind linna ja valla ühinemismõtetele viinudki, eriti veel peale „Lukase haridusreformi“.

On selge, et tulevikus tuleb langetada otsused gümnaasiumide edasiste käekäikude kohta sealhulgas ka Põhja-Viljandimaa gümnaasiumide osas. Lähiaastatel kooliminevate laste arv näitab, et kahte gümnaasiumi Põhja-Viljandimaal me õpilastega ei täida ja seepärast üleval pidada ei suuda. Seda pole mõtet ka vägisi laste hariduskvaliteedi arvelt raha raisates teha. Küsimus tuleks lahendada rahumeelselt ja koostöövaimus. Pean mõistlikuks, et ühinenud (Suure-Jaani ja Võhma) omavalitsuses oleks üks gümnaasium, viis põhikooli ning üks huvikool. Arvutused näitavad, et seesugune koolivõrgustik oleks optimaalne ning viis põhikooli „toidaks“ ühe gümnaasiumi kenasti õpilastega ära. Loomulikult tuleks läbi ja üle vaadata kogu koolitranspordi, pedagoogilise kaadri, õppesuundade ning toetuste valdkond, et need toetaks eelpool nimetatud koolivõrku.
Niisamuti oleks ühiselt võimalik optimeerida kultuuri ja sotsiaalvaldkonna tegemisi.

Ühinenud omavalitsustel oleks eelis Euroopa programmidest ja projektidest raha taotlemise osas, sest mida tugevam on partner rahastajatele, seda kindlam on positiivne otsus ja koostöö. Vähe tähtis ei ole ka asjaolu, et omafinantseerimise võimekus erinevatest fondidest raha taotlemisel oleks ju märksa suurem.

Ühinemisega kaasneks lisaväärtus ka valla juhtimisse – oskusteave, spetsialiseeritus ja miks mitte ka kulude vähenemine.

Need on vaid mõned vähesed põhjused, miks arvan, et Suure-Jaani ja Võhma ning miks mitte ka Kõo peaksid ühinema või vähemalt sellekohaseid kõnelusi alustama. Tugev Põhja-Viljandimaa omavalitsus suudaks rohkem. Tugev omavalitsus suudaks vastu seista ka Ansipi valitsuse omavalitsusi kägistavale poliitikale.

Mõelgem ja arutlegem!