Ligi ordeni teenis välja Eesti rahvas

Sel nädalal teatas president Ilves, et otsustas anda reformarist rahandusminister Jürgen Ligile riikliku teenetemärgi teenete eest Eesti liitumisel euroalaga. Iseenesest võibolla tore žest, aga tähelepanuta jääb see, et tegelikkuses on tõeliseks kangelaseks hoopis Eesti rahvas, kes on suutnud vaatamata majanduskriisile ja euro nimel tehtud kärbetele hakkama saada.

Samamoodi peaks kangelase tiitleid jagama kohalikele omavalitsustele, mis vaatamata julmadele kärbetele on enamik siiani suutnud vee peale jääda. Siinkohal ei ole mõtet valitsust kiita, vaid tublisid vallajuhte, kes keskvõimu rappimistele vaatamata oma linnasid ja valdasid suudavad stabiilsel kursil hoida. Oluline on veel, et lisaks otsestele rahalistele kärbetele on omavalitsustele ja lisaülesandeid pandud, katmata seda vajalike vahenditega. Olen seda nö omal nahal tundnud – vallavolikogu aseesimehena puutun (maa)omavalitsuse probleemidega pea iga päev väga lähedalt kokku. Hakkama kästi saada väiksema rahaga ning lubati, et küll kunagi saate tagasi. See kunagi pole siiani saabunud, omavalitsused jätkavad kärbitud tulubaaside kursil. Kui majandus tõepoolest nii kenasti kosub nagu valitsusliikmed meile pidevalt räägivad, siis miks ei anta linnadele ja valdadele tagasi, mis neilt ära võeti? Omavalitsuste tänumedali võiks riputada Tallinna rinda, kes on omavalitsuste esindajana, korraldanud omavalitsusfoorumeid, pidanud valitsusega edukaid lahinguid Riigikohtus jne.

Otseloomulikult on poliitikutele antavatel ordenitel valimiskampaania “maitse” juures. President peaks Ligile ordeni kätteandmisele rõhutama, et ilma Eesti rahva tubliduseta poleks ei eurot ega ordenit ja manitsema, et inimestelt ja omavalitsustelt võetu tuleb tagasi anda. Võibolla olekski õigem preemiaid enne mitte jagada kui äravõetu on tagastatud ja korralik majanduskasv ette näidata.

Omalt poolt kingin Ligile ka ordeni ja uue ministrikoha–hinnatõusude ministri portfelli on ta küll auga välja teeninud. Selge on see, et Eesti majandus on seotud nii Euroopa kui ka maailma majandusega, kuid ometigi oleks valitsusel võimalik hinnatõusu kontrollida ning lõhet rikaste ja vaeste vahel vähendada. Seda aga ei taha valitsus vahetult enne parlamendivalimisi sel lihtsal põhjusel teha, et nii tunnustaksid nad opositsiooni ettepanekuid. Tõeline kurbmäng – võimule jäämise kihk on nii suur, et ei mõelda enam Eesti inimestele, vaid ainult oma ametikoha säilimisele.

Mõtisklen selle üle, et kas presidendil poleks võimalik erakorraliselt autasustada kõiki neid, kes on meie riiki veel jäänud ning annavad endast parima, et siin hakkama saada. Teine, veidi lihtsam variant oleks Jürgen Ligil tunnistada, et ilma Eesti inimeste asjalikkuse ja tubliduseta poleks Eesti eurotsooni pääsenud. Hinnatõusu ordeni võib Ligile auga rinda riputada, kuid Riigivapi III klassi teenetemärgi teenis küll välja Eesti rahvas, mitte rahandusminister ise. Põletagu see orden talle augu pintsakusse!