Eurovisiooni boikoteerimine on lollus

Viimastel päevadel on reformikate seas läinud vaidluseks, kas boikoteerida järgmisel aastal eurovisiooni lauluvõistlust Venemaal. Alustas Rahvusringhäälingu reformierakondlasest juht Allikmaa, vaidles minister Jänes, lisas riigikoguja Ligi.

Kas tõesti saab nii kitsarinnaliselt mõelda? Ju siis nemad saavad.

Olen peaaegu nõus kultuuriminister Jänesega. Tema arvates ei tohiks see olla kiire otsus jne, et kultuur peab inimesi ühendama ja looma sillad erinevate rahvuste vahel. Täiesti nõus selle osas, et kultuur peab olema ja ongi inimeste ja rahvuste ühendavaks jõuks. Ma ei ole aga sellega, et boikoteerimist üldse kaaluda, kas siis lähemas või pikemas perspektiivis. Jah, kultuuri on igasugust, on konservatiivset ja sügavate juurtega, kuid on ka nüüdisaegset, kergemat ja popp-kultuuri. Kõik on vajalik!

Kui Ligi teha oleks, siis riigi järgmine suurem investeering oleks pilvepiirini ulatuv betoonmüür Ida-piiril.

Ma saan aru, et Allikmaa ja Ligi on kurvad, et meie laul poolfinaalist edasi ei pääsenud, aga siin ei maksa küll teisi süüdistada. Ma ei kiida eurovisiooni kui kõrgtasemel lauluvõistlust, kuid vajalik seegi.

Asi läheb ikka järjest hullemaks. Peaminister teatab, et meil ei ole Venemaaga tarvis mitte mingisuguseid majanduslikke sidemeid, sealhulgas pole meil nendega mitte midagi transiidist rääkida. Nüüd lõpetame veel kultuurisuhted ka? Liigume ikka ühe enam selles suunas, et olla üks tige väikeriik, kellega enam suhelda ei taheta ning kes rasketel hetkedel üksi jäetakse.

Kahju...

Haldusreform Ansipi moodi

Tänase Kesknädala juhtkiri.

Taas on päevakorda kerkinud omavalitsuste haldusreform. Sel korral tõstatas teema peaminister Andrus Ansip. Tema reformikava on aga hoopis kummaline, see hõlmab Tallinna tükeldamist.
Möödunud nädala neljapäeval teatas peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil, et kuna Tallinnal läheb liiga hästi ning et erinevalt riigist saab pealinn oma tegemiste ja ülesannetega hakkama, siis tuleb Tallinn mitmeks erinevaks omavalitsuseks tükeldada. Ansipi väljaütlemise taga ei ole mingisugust, ei majanduslikku ega poliitilist analüüsi. Minu arvates peaminister lihtsalt lahmib.
Alati, kui riigi juhtimises on keeruline olukord või tulemas järjekordne jama, esitab Reformierakond, eesotsas erakonna esimehe Andrus Ansipiga, avalikkusele ühe- või teiselaadilise pseudoprobleemi.

Täpselt nii käituti paar kuud tagasi, et mõtted negatiivse lisaeelarve teemalt kõrvale juhtida. Siis esitasid oravad idee riigikogu koosseisu vähendamisest. Vaevalt nad tookord seda isegi uskusid, meedia kirjutas aga usinasti ja mõneks ajaks suudetigi avalikkus põhiteemast ja põhimurest kõrvale juhtida. Oleks seda mõtet tõsiselt võetud, oleks selle saavutamiseks juba samme astutud. Täpselt nii käitus Ansip seegi kord. Lähenemas oli 4. august, tähtaeg, mil ministeeriumid pidid oma haldusala 2009. aasta eelarved esitama. Mitmetest reformikate juhtimise all olevatest ministeeriumidest on kõlanud, et vajalikke kärpeid ei suudeta teha, palutakse lisaaega ja eritingimusi. Seepärast tõstataski peaminister järjekordse valeprobleemi, et meedia ja avalikkuse tähelepanu kõrvale juhtida. Seekord ei õnnestunud, sest isegi reformierakondlased ei suhtunud Ansipi mõttesse tõsiselt.

Samuti on tükeldamise plaani taga suur hirm 2009. aasta oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste ees. Seda märkis ka Tallinna Linnavolikogu aseesimees Tarmo Lausing. Tsiteerin: „Nii Ansip kui ka Reformierakond tunnevad hirmu lähenevate kohalike valimiste ees pealinnas, kus neile on harjumatu ja ebamugav minna valimistele opositsioonist. Seetõttu teevad nad suuri pingutusi ega kohku tagasi isegi peaministri positsiooni ärakasutamisest, et Tallinna juhtkonda rünnata.“

Kui riigijuhid ei saa oma ülesannetega hakkama, ei oska riiki majandada, on suurim patt minna omavalitsuste kallale. Olgu selleks „karistuseks“ tasandusfondi või omavalitsusele mineva tulumaksu osa vähendamine, koolitoidu rahastamise lõpetamine või omavalitsuste sunniviisiline liitmine ja lahutamine. Niigi on riik aasta-aastalt omavalitsustele kohustusi juurde andnud, katmata tihti ülesannetele kuluvat. Minu arvates on omavalitsused liigagi leebed olnud ja talunud seni riigi üleolevat ja ühepoolset jõulist tegutsemist. Siinkohal toon näite kultuuriministeeriumi haldusalast, kus kultuuriinvesteeringutest, mis aasta alguses linnadele ja valdadele lubati, pool nii-öelda tagasi küsiti. Olen kindel, et omavalitsused ja omavalitsuste liidud enam kaua kannatada ei jaksa!
Kui võrrelda Eesti linnu ja linnaosasid elanike arvu järgi, on näiteks Mustamäe linnaosa suuruselt esimese viie seas. Tallinna jaotus linnaosadeks on igati õigustatud ja vajalik, et osutada kvaliteetset avalikku teenust. Kohalikul tasandil peavadki elanikud oma initsiatiivi saama väljendada autonoomselt, olles lojaalsed riigikorrale. Kohalikud küsimused tuleb jätta linnaosa tasandile. Inimesed saavad nende otsustamisega kõige paremini ise hakkama. Linnaosa elanikele peab jääma õigus realiseerida kohalikku võimu linnaosa administratsiooni ja halduskogu kaudu – otsustada ise oma elukeskkonna üle.

Suure huviga ootan, millal peaminister peale arulageda mõttevälgatuse ka tegeliku plaani tutvustamiseni jõuab. Kuidas ja millisteks osadeks pealinn tema arvates siis jagada tuleks? Või ongi see valitsusjuhi ja Reformierakonna stiil, kus lahmitakse, ilma et arutletaks ja analüüsitaks!? Samas ei ole ma üldse üllatunud, kui paari nädala pärast Ansip teatab, et tema küll midagi niisugust väitnud pole või on ta hoopis teisel arvamusel. Selline käitumisstiil on talle vägagi omane.
Soovitan peaministril ja kogu valitsusel tegeleda riigi juhtimisega, Tallinn ja teised omavalitsused saavad oma asjade korraldamisega ise hakkama. Või käib Ansipil tõesti riigijuhtimine üle jõu ning parema meelega juhiks ta näiteks Supilinna!?

Reformierakond paneb koalitsioonipartnerid tanki

Esmaspäeval, 4. augustil sai läbi aeg kui kõik ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid pidid rahandusministeeriumile esitama 2009. aasta eelarve kärbete kava.

Kes seda muidugi tähtaegselt ei teinud on Reformierakonna juhitavad ministeeriumid: sotsiaalministeerium (Maret Maripuu), kultuuriministeerium (Laine Jänes), keskkonnaministeerium (Jaanus Tamkivi). Kärped jättis tähtajaks esitamata ka reformarite ühe endise tipp-poliitiku juhitav Riigikohus (Märt Rask).

Huvitav, kas on siinkohal tegemist Reformierakonna ministrite saamatuse, tahtmatuse või lihtsalt koalitsioonipartnerite järjekordse lollitamisega? Tegemist võib olla Reformierakonna tahtliku viivitusega ning sooviga viia partnerite juhitavad ministeeriumid ja ministrid meedia ja rahva kriitika laustule alla nii nagu see on juba juhtunud IRL'i ministri Tõnis Lukasega, kes plaanib vähendada oluliselt koolitoidutoetusi või sotsiaaldemokraatide rahandusminister Ivari Padariga, kes julgeb rääkida ja nõuda säästueelarve tegemist ka reformikate ministritelt.

Tegemist on reformarite kavala käiguga. Viies teiste ministrite eelarvekavad kriitikatulva alla ja alles siis esitada oma ministeeriumite säästukavad. Ehk ei panda tähele ja ennnäe imet Reformierakonna ministrid jälle puhtad poisid. Reformierakond paneb koalitsioonipartnerid lihtsalt tanki.

Rõhutame veelkord, et laiapõhjaline arutelu Eesti majanduse teemadel tuleks käivitada koheselt. Vastava pöördumise võttis 26. juulil Käärikul vastu Keskerakonna juhatus, milles kutsutakse kõiki poliitilisi jõude üles laiapõhjalise diskussiooni alustamiseks Eesti majandusele parimate majanduspoliitiliste alternatiivide leidmiseks ja edasiminekustrateegiate kujundamiseks. Ümarlaua ja diskussiooni algatamise vajadust erinevate poliitiliste jõudude vahel näitavad ka jätkuvad vastuolud praegu valitseva koalitsiooni vahel kui isegi süveneva kriisi tingimustes ei suudeta eelarvekava koostada.

Kas kaks Ansipit?

Juba tükk aega on mind vaevanud üks kahtlus. See on seotud peaminister Ansipiga. Nimelt, kas meil pole mitte kaks peaminister Ansipit? Millest selline kahtlus!?
Olen jälginud tema kõnesid, väljaütlemisi, tema büroost tulevaid pressiteateid jne ning üha enam on nendes sisalduvad põhimõtted teineteisele vastukäivad või lausa ristivastupidist mõtet kandvad.

Mõned näited

22.02.2008 ütleb peaminister Tartus Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel peetud kõnes, et tema juhitav valitsus ei kavatse mitte kunagi vastu võtta defitsiidis riigieelarvet. Ansip: „Ma olen kinnitanud ja kinnitan ka nüüd – defitsiidis eelarvet minu valitsus vastu ei võta. Me ei tohi elada oma laste arvelt.“
25.07.2008 (viis kuud hiljem) ütleb peaminister, et ta pole riigieelarve tasakaalu küsimuses fundamentalist ja vajadusel võib see tasakaalust välja minna.
Kaks Ansipit!?

07.04.2008 ütleb peaminister, et negatiivset riigi lisaeelarvet pole mitte mingil juhul tarvis vastu võtta ja kulutused tuleks 1. septembrini külmutada. Ansip: „Minu ettepanek on külmutada nende vahendite kasutamine kuni 1. septembrini. Kui on teada suvine majandusprognoos, saab teha ka otsuseid.“
14.04.2008 (seitse päeva hiljem) ütleb peaminister, et tema on nii täna ja alati selle poolt olnud, et negatiivne lisaeelarve tuleb vastu võtta veel sel kevadel.
Kaks Ansipit!?

19.11.2005 ütleb peaminister, et pole põhjust uskuda, et Saksa-Vene gaasijuhet ei tule. „Me ju teame, et gaasijuhet ehitatakse, lepingud on allkirjastatud, uurimistööd käivad“ nentis Ansip
12.09.2007 (vähem, kui kaks aastat hiljem) kirjutab Postimees, peaminister Andrus Ansipi lähikonnast on siiski mõista antud, et otsus loa andmiseks on sama hästi kui olemas.
20.09.2007 (kaheksa päeva hiljem) ütleb peaminister, et kindlat „jah“ sõna pole nende erakond kunagi andnud. Ansip: “Küsisin ministrite käest, kas kellelgi on midagi ei-ütlemisele vastu kosta. Kellelgi vastuväiteid polnud“.
Kaks Ansipit!?

30.10.2006 ütleb peaminister kohtudes Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi Rahvuskomitee esimehe Jia Qingliniga, et transiidi osas on Eesti huvitatud, et siia rajataks logistikakeskus Hiina kaupadele. Ansip: "Juba praegu liigub arvestatav osa Hiina kaupadest Euroopa Liitu läbi Eesti."

07.05.2008 (18 kuud hiljem) ütleb peaminister, et ta ei poolda hiigelterminali rajamist. Ansipi hinnangul ei suudetaks meritsi Eestisse saabuvaid miljoneid konteinereid laiali vedada mööda raudteed ega maanteed Ansip: „Keegi ei taha, et meil tekiks Venemaa piiril järjekorrad, mis algavad Muugalt“. Ansipi hinnangul on Eestis transiidiäri arendamist üle tähtsustatud – selle mõju majandusele ei ole tehtavate investeeringutega võrreldes kuigi märkimisväärne.

Kokkuvõtteks

Võibolla leiab siin lahenduse ka 2. veebruari segadus aastast 1988, kus Ansip väidab, et tema oli ämma juures, aga mitmed tolleaegsed kolleegid ja vastased, et Ansip raudselt tööpostil olnud ja koeri rahvale kallale ässitanud. Tollest päevast üks Ansipi väljaütlemine (Robert Närska sõnul): „Koerad oleks tulnud varem lahti lasta, sest see, keda koer korra näksinud on, ei tule enam tänavale.“ Ongi ehk mõlemal poolel õigus ja kloon juba sellest ajast olemas?

Välimus on sama, aga teod, mõtted ja väljaütlemised kardinaalselt erinevad! Kas tõesti kloon?