Viimastel päevadel on reformikate seas läinud vaidluseks, kas boikoteerida järgmisel aastal eurovisiooni lauluvõistlust Venemaal. Alustas Rahvusringhäälingu reformierakondlasest juht Allikmaa, vaidles minister Jänes, lisas riigikoguja Ligi.
Kas tõesti saab nii kitsarinnaliselt mõelda? Ju siis nemad saavad.
Olen peaaegu nõus kultuuriminister Jänesega. Tema arvates ei tohiks see olla kiire otsus jne, et kultuur peab inimesi ühendama ja looma sillad erinevate rahvuste vahel. Täiesti nõus selle osas, et kultuur peab olema ja ongi inimeste ja rahvuste ühendavaks jõuks. Ma ei ole aga sellega, et boikoteerimist üldse kaaluda, kas siis lähemas või pikemas perspektiivis. Jah, kultuuri on igasugust, on konservatiivset ja sügavate juurtega, kuid on ka nüüdisaegset, kergemat ja popp-kultuuri. Kõik on vajalik!
Kui Ligi teha oleks, siis riigi järgmine suurem investeering oleks pilvepiirini ulatuv betoonmüür Ida-piiril.
Ma saan aru, et Allikmaa ja Ligi on kurvad, et meie laul poolfinaalist edasi ei pääsenud, aga siin ei maksa küll teisi süüdistada. Ma ei kiida eurovisiooni kui kõrgtasemel lauluvõistlust, kuid vajalik seegi.
Asi läheb ikka järjest hullemaks. Peaminister teatab, et meil ei ole Venemaaga tarvis mitte mingisuguseid majanduslikke sidemeid, sealhulgas pole meil nendega mitte midagi transiidist rääkida. Nüüd lõpetame veel kultuurisuhted ka? Liigume ikka ühe enam selles suunas, et olla üks tige väikeriik, kellega enam suhelda ei taheta ning kes rasketel hetkedel üksi jäetakse.
Kahju...
1 kommentaar:
täiesti nõus. boikott ei ole üldse tõhus relv. no kui sind ei ole saalis, siis pole saalis ju ka sinu sõnumit ning teised möllavad nagu ise tahavad.
rumal on teha Eestist tupikriik ka kultuuri mõsites.
Postita kommentaar