Viimasel ajal on taas kerkinud teema omavalitsusreformist, liitumistest ja linnade ja valdade funktsioonist.
2005. aastal liitusid Vastemõisa, Olustvere ja Suure-Jaani vald ning Suure-Jaani linn üheks omavalitsuseks – Suure-Jaani vallaks. Olin ühinemise ettevalmistamise lõppfaasi ajal Suure-Jaani Linnavolikogu liige ning liitumise ajal volikogu esimees ja üks ühinemiskomisjonide liikmetest.
Eelpool nimetatud omavalitsuste ühinemine toimus nö vabatahtlikult ja läbirääkimisi peeti üle kümne aasta. Piiride tõmbamise aluseks said endised Suure-Jaani kihelkonna piirid ning nüüd pea 3 aastat hiljem võib öelda, et otsus oli mõistlik ja õigeaegne. Nii positiivne tulem sai võimalikuks ainult tänu sellele, et ühinemine toimus omavalitsuste, selle rahva ja juhtide algatusel, mitte mõne ministeeriumi poolt joonistatud kaardi järgi. Omavalitsusreform peab jätkuma vabatahtlikel alustel ja nn präänikuga, mitte piitsaga ehk siis käsu korras! Täna kehtivas seaduses on präänikuks ühinemistoetus, mis Suure-Jaani valla puhul oli 6 miljonit krooni ning ka paragrahv 6 lõige 3 Kohaliku omavalitsuse üksuste soodustamise seaduses:
„Lähtuvalt riigieelarve seaduse § 91 (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22, 148) alusel koostatavast riigieelarve strateegiast arvestatakse riigieelarve seaduse §-s 10 nimetatud ministeeriumide investeeringute kavades ning võimaluse korral struktuuritoetuse seaduse (RT I 2003, 82, 552) §-s 17 nimetatud riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute kasutamise kavades kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringutoetuste eraldamiseks objektilise jaotuse kehtestamisel esimeses järjekorras kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 5 ühinemise käigus moodustunud omavalitsusüksuste investeeringuprojekte. Käesolevas lõikes sätestatud investeeringutoetuste eraldamiseks objektilise jaotuse kehtestamisel koheldakse kohaliku omavalitsuse üksusi, keda ei ole määratud ühegi ühinemispiirkonna koosseisu, võrdsetel alustel ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksustega."
Paraku seda teist präänikut vähemalt Suure-Jaani valla puhul riik arvestanud ei ole!
Eile õhtul ETV saates Foorum ütles Riigikogu aseesimees keskerakondlane Jüri Ratas väga õigesti – kaartide joonistamist ja nn sundliitmist oleks saanud teha viisteist kuusteist aastat tagasi, aga mitte enam täna 2008. aastal. Tänaseks päevaks on välja kujunenud selged koostöö- ja mõjupiirkonnad ning neid teavad kõige paremini omavalitsused ja omavalitsejad ise.
Ühinemisprotsess on aeganõudev ning see saab alata üksnes koostööst, mitte käsust. Enne üheks vallaks saamist oli kolmel omavalitsusel ühine ehitus- ja planeeringuosakond, ühine noorsootöötaja, koos osaleti mitmes projektis ja ettevõtmises.
Ainult koostöö viib omavalitsuste ühinemiseni. Mitte mingil juhul ei tohi võtta kohalikult rahvalt ning rahvaesindajatelt, volinikelt, õigust otsustada olulisima küsimuse üle oma kodukohas – tuleviku üle.
2005. aastal liitusid Vastemõisa, Olustvere ja Suure-Jaani vald ning Suure-Jaani linn üheks omavalitsuseks – Suure-Jaani vallaks. Olin ühinemise ettevalmistamise lõppfaasi ajal Suure-Jaani Linnavolikogu liige ning liitumise ajal volikogu esimees ja üks ühinemiskomisjonide liikmetest.
Eelpool nimetatud omavalitsuste ühinemine toimus nö vabatahtlikult ja läbirääkimisi peeti üle kümne aasta. Piiride tõmbamise aluseks said endised Suure-Jaani kihelkonna piirid ning nüüd pea 3 aastat hiljem võib öelda, et otsus oli mõistlik ja õigeaegne. Nii positiivne tulem sai võimalikuks ainult tänu sellele, et ühinemine toimus omavalitsuste, selle rahva ja juhtide algatusel, mitte mõne ministeeriumi poolt joonistatud kaardi järgi. Omavalitsusreform peab jätkuma vabatahtlikel alustel ja nn präänikuga, mitte piitsaga ehk siis käsu korras! Täna kehtivas seaduses on präänikuks ühinemistoetus, mis Suure-Jaani valla puhul oli 6 miljonit krooni ning ka paragrahv 6 lõige 3 Kohaliku omavalitsuse üksuste soodustamise seaduses:
„Lähtuvalt riigieelarve seaduse § 91 (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22, 148) alusel koostatavast riigieelarve strateegiast arvestatakse riigieelarve seaduse §-s 10 nimetatud ministeeriumide investeeringute kavades ning võimaluse korral struktuuritoetuse seaduse (RT I 2003, 82, 552) §-s 17 nimetatud riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute kasutamise kavades kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringutoetuste eraldamiseks objektilise jaotuse kehtestamisel esimeses järjekorras kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 5 ühinemise käigus moodustunud omavalitsusüksuste investeeringuprojekte. Käesolevas lõikes sätestatud investeeringutoetuste eraldamiseks objektilise jaotuse kehtestamisel koheldakse kohaliku omavalitsuse üksusi, keda ei ole määratud ühegi ühinemispiirkonna koosseisu, võrdsetel alustel ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksustega."
Paraku seda teist präänikut vähemalt Suure-Jaani valla puhul riik arvestanud ei ole!
Eile õhtul ETV saates Foorum ütles Riigikogu aseesimees keskerakondlane Jüri Ratas väga õigesti – kaartide joonistamist ja nn sundliitmist oleks saanud teha viisteist kuusteist aastat tagasi, aga mitte enam täna 2008. aastal. Tänaseks päevaks on välja kujunenud selged koostöö- ja mõjupiirkonnad ning neid teavad kõige paremini omavalitsused ja omavalitsejad ise.
Ühinemisprotsess on aeganõudev ning see saab alata üksnes koostööst, mitte käsust. Enne üheks vallaks saamist oli kolmel omavalitsusel ühine ehitus- ja planeeringuosakond, ühine noorsootöötaja, koos osaleti mitmes projektis ja ettevõtmises.
Ainult koostöö viib omavalitsuste ühinemiseni. Mitte mingil juhul ei tohi võtta kohalikult rahvalt ning rahvaesindajatelt, volinikelt, õigust otsustada olulisima küsimuse üle oma kodukohas – tuleviku üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar