Seis on 2-1, Keskerakonna kasuks

Viimastel päevadel on muutunud väga aktuaalseks meedia spekulatsioonid Keskerakonna valimistulemuste, sisekliima ja esimehe Edgar Savisaare tagasiastumise teemadel. Analüüsides kampaaniat, valimistulemusi ning muid asjaolusid ei saa ma kuidagi nõustuda jutuga läbikukkumisest.

Keskerakond ei kaotanud nende valimiste järel parlamendis oma positsiooni, vaid säilitas selle. 2007. aasta Riigikogu valimistel saime teise tulemuse Reformierakonna järel, nii ka seekord. Kõik need hirmujutud, kus kaotame peale oravate ka Laari ja Mikseri parteile ei pidanud paika ja osutusid väljamõeldisteks.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar saavutas absoluutse häälterekordi kogudes oma valimisringkonnas üle 23 000 hääle. Seda on rohkem kui praegune peaminister, rohkem kui ükski teine minister, omavalitsusjuht või erakonna esimees. Kusjuures Savisaar võrreldes eelmiste parlamendivalimistega võitis hääli juurde, aga Ansip kaotas neid.
Samuti võime öelda, et Tallinnas, kus Keskerakond on võimul, saadi väga hea valimistulemus. Kolmest Tallinna valimisringkonnast kahes võitsime ning Mustamäe-Nõmme ringkonnas jäime napilt maha vaid Reformierakonnast.

Analüüsides erakondade kampaaniate maksumusi, on Keskerakond teinud selgelt kõigist erakondadest parima tulemuse. Ilmselgelt kõige väiksema kampaaniaeelarve juures saavutada teine tulemus ja edestada neid, kes kulutasid kordades rohkem – see näitab valijate tugevat toetust ja lojaalsust. Keskerakonna saadikukoht parlamendis on kindlasti kõige odavam. Ühe Keskerakonna koha hind parlamendis on alla 27 000 euro ehk alla poole miljoni krooni. Kõigil teistel erakondadel on koha hind kindlasti kordades suurem.

Vähetähtis ei ole ka see, et selles valimistsüklis olid kolmed valimised, millest kahed, 2009. aasta europarlamendi ja 2009. aasta kohalikud valimised, võitis Keskerakond ülekaalukalt. Seega on seis 2-1 meie kasuks.

Detsembrikuus alanud Keskerakonna ründamine paremerakondade poolt, kasutades meediat, arvamusuuringuid ja õiguskaitseorganeid, oli väga ränk ja allapoole vööd. Vaatamata karmidele süüdistustele ei olnud lõpuks kellelgi esitada mingeid tõendeid ning seega määriti vaid Keskerakonna ja selle esimehe Edgar Savisaare mainet. See oligi kogu “skandaali” eesmärk, hirmutada valijaid. Keskerakonna ründamist alustati just erakonna juhist. Võib vast isegi öelda, et Rahvaliidu hävitamine oli justkui proovitöö, kas selline taktika võiks opositsiooniparteist vabanemiseks toimida. Rahvaliidu puhul toimiski, nemad künnist ei ületanud! Nüüd on ette võetud järgmine Ansipi valitsusele tüütu jõud - Keskerakond. Mulle on viimastel päevadel helistanud paljud endised rahvaliitlased ja tänased keskerakondlased, et me ometi sedasama viga ei teeks ja esimehe hukkamõistule läheks. Nemad on seda näinud, kuidas see ühele suurele erakonnale mõjus.

Samuti sean kahtluse alla teiste erakondade mesijutu koostööst Keskerakonnaga, mille esimees ei ole Edgar Savisaar. Õpime lähiajaloost ja meenutame 1995. aasta lindiskandaali ajal toimunut. Tollal lubati Savisaare tagasiastumise eest koostöö jätkamist valitsuses. Läks aga vaid kuu kui Keskerakond oli opositsiooni tõrjutud. Olen surmkindel, et sama korduks ka nüüd – Savisaar astub tagasi, kuid sellest neile ei piisaks ja ikka võtab Reformierakond endale kaissu mugavaima sülekoera -IRLi.

Kaaludes kõiki neid fakte ja eeldusi, leian, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar lausa ei tohi erakonna esimehe kohalt lahkuda ning jutte Savisaare “mahavõtmisest” pean ma lapsejutuks.

Loomulikult on vaja valimistulemusi analüüsida ning pakkuda välja lahendusi, kuidas järgnevatel valimistel oma toetajate hulka kasvatada ja positsioone parandada. Kohalikud valimised on aastal 2013 ning tegelikult peame hakkama nendeks juba valmistuma.