Vahteri, Tammeri ja Kochi Bonnieri preemialood põhinevad valel

Bonnieri preemia on Rootsis Bonnieri perekonnale kuuluva meediakontserni ning selle siinse majanduslehe Äripäev poolt asutatud Eesti uuriva ajakirjanduse tipmine auhind, mida antakse välja alates 1996. aastast.

Preemiateemade ja nende saajate analüüs ütleb juba nii mõndagi ka suurema osa Eesti ajakirjanduse kohta.
Poliitika läbipaistvus on demokraatlikus ühiskonnas ülimalt oluline ning seetõttu on arusaadav, et seni välja antud 16 preemiast on täpselt pooled poliitilised, ülejäänud 8 laureaati uurisid majanduses toimuvat.
Vabas maailmas on ajakirjandusele instinktiivselt omane suurem kriitilisus võimulolijate suhtes, meil see printsiip siiski ei kehti.
Kuigi Reformierakond on olnud võimul kogu Bonnieride preemiate väljaandmise ajast kõige kauem, lausa 12 aastat järjepanu, on neile preemia osaks langenud vaid ühel korral: 2008.a. Tarmo Vahter Eesti Ekspress (Reformierakonna juhtivtegelaste maadevahetustehingutest).

Näiteks IRLi tegelastele on Bonnier aga naeratanud kolmel korral:

• 2000 Taivo Paju Postimees - 30 000 krooni maksnud peaminister Mart Laari sekretäri toolist
• 2003 Sulev Vedler Eesti Ekspress - Maksuameti huvist rahandusminister Tõnis Paltsu maksuasjade vastu
• 2004 Birgit Püve Eesti Ekspress - Kunstiakadeemia rektor kasutas lõbumajas akadeemia krediitkaarti

Kolmandat korda vormistati preemia ka Keskerakonna käsitluste eest:

• 2010.a. Tuuli Koch (Postimees) kirikuskandaali ja Keskerakonna rahastamislugude eest. Varem oli Keskerakond toonud preemia


• 1995.a. Tarmo Vahterile (Eesti Ekspress) Edgar Savisaare lindiskandaali tagamaadega ning


• 1996.a. Enn Tammerile (Postimees) lugudega Keskerakonna sisevõitlusest ja valimiskampaania rahastamisest.

Märkimisväärne on Keskerakonna "eest" saadud preemiate puhul see, et nii Vahteri kui Tammeri lood ja seal püstitatud teesid on selgelt valedeks osutunud, ka kohtus. Kochi lugu ootab sama saatus. Veelgi enam, liigubad jutud, et nii Vahteri kui Kochi lood on kirjutatud hoopis nelja tähega organisatsioonis ja tublidel ajakirjanikel jäi vaid oma nimi loo alla kirjutada. Kas nad mitte oma auhindu tagastama ei peaks?

Sotsiaaldemokraatide osaks on 2001.a. preemia, mille Anneli Ammas (Eesti Päevaleht) sai Eesti Raudtee erastamislugude eest.

Ajalehtede vahel on praegu preemiate skoor üldarvestuses järgmine: Eesti Ekspress (kuuel korral), Äripäev (viiel korral), Postimees (kolmel korral) ja Eesti Päevaleht (kahel korral). Poliitlugude arvestuses on aga seis 4:3 Eesti Ekspressi kasuks Postimehe ees.

Žüriisse kuuluvad praegu Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi, Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg ja Eesti Ajalehtede Liidu juhataja Mart Raudsaar. Peale Äripäeva peatoimetaja, on kõik see üks Kadastiku – Luige punt.