Ei ole poliitiliselt tasakaalus. Kas peaks olema?

Kaalusin pikalt, kas kirjutan järgmise sissekande või mitte. Pidasin mulle lähedal seisvate inimestega aru ja otsustasin, et lugejate silmaringi laiendamiseks ja silmade avamiseks on see vajalik.

Olen ennast alati oma kodukoha patrioodiks pidanud, seega ka Viljandimaa omaks. Püüan igal hommikul internetist Viljandimaa lehte "Sakalat" lugeda, et ennast kodumaakonna asjadega kursis hoida.

13. märtsil kirjutas "Sakalas" arvamustoimetaja Rannar Raba järgmise loo:

Kas aumeeste asi?

Paljulapselist perekonda avalikult ebasündsate sõnadega sõimata pole ilus, liiati kui sõimaja on riigikogu liige. Veel rumalam on ametipositsiooni ära kasutades lasta kuluhüvitiste kaudu maksumaksjatel tasuda oma koju külmikusse varutud toidukraami eest.
Viljandi- ja Järvamaa valimisringkonnast riigikokku pääsenud keskerakondlane Jaan Kundla on seda teinud ning avalikkuse pahameele igati ära teeninud.
Hämmastav on aga see, millise kire ja põhjalikkusega on viimased kolm kuud Kundla kallal närinud tema lähemad kolleegid ja parteikaaslased. Jah, mehe käitumine on olnud kõike muud kui kiitust väärt, kuid ma ei mäleta, et mõni suurema kaliibriga erakondlane oleks oma pattude eest samal määral peksa saanud.
Hale on vaadata, kuidas Keskerakonna fraktsioon, juhatus ja aukohus maadlevad juba pikka aega poolkogemata üle ühe eaka maamehe huulte lipsanud «värdjaga», kuid pole kunagi pööranud vähimatki tähelepanu sellele, et partei kõige tähtsam nina on end juba aastaid demonstreerinud liiklushuligaani, valetaja ja vassijana. Kas aumeeste asi?

Pean tunnistama, et pole Raba lugudest kunagi vaimustusse sattunud, kuid sel korral see juhtus, paraku mitte heas mõttes. Olles lugenud teksti mitu ja mitu korda otsustasin, et kirjutan Rabale e-kirja. Tekst järgmine:

Tere Rannar!
Lihtsalt puhtalt uudishimust küsin, kas see lugu tänases Sakalas „Kas aumeeste asi?“ on Sinu arvates ikka poliitiliselt tasakaalus?
Lugupidamisega
Priit Toobal

Maakonnalehe arvamustoimetaja Rannar Raba vastus:

Tere Priit!
Ei ole poliitiliselt tasakaalus. Kas peaks olema?
Jõudu!
Rannar

Kui ma olin selle päeva Sakalat lugedes pettunud, siis Raba vastust lugedes kordi enam. Ta ise tunnistab, et teeb tellimustöid ja tema lood pole tasakaalus ja kas peakski? Kulla Rannar, ikka peaks küll! Sa töötad ikkagi Sakalas, mis on Viljandi maakonna leht, mitte Paremates Uudistest, mida oravad välja annavad. Tean ka seda, et teed sinna kaastöid ja oled üks toimetajatest, võibolla sul läkski segi ja see lugu oli Parematesse Uudistesse mõeldud!? Väga kahju!

Külastasin eile Eesti Ajalehtede Liidu kodulehekülge ja otsisin sealt Eesti ajakirjanduseetika koodeksit, mille ma ka leidsin. Rannar, soovitan ka sul seda vahel endale meelde tuletada. Saadan selle sulle e-posti teel ka.

Loo juurde pilti otsides sattusin Paremate Uudiste kodukale. Seal üks huvitav väljavõte aastast 2001:

MIKS SA OLED REFORMIERAKONNA LIIGE?

Rannar Raba, 21a, Viljandist

Mina olen erakonnas tõenäoliselt liberaalse maailmavaate tõttu. Pealegi, olen veendunud, et just Reformierakond on kõige nooruslikum. Oravapartei liikmed kuuluvad nende hulka, kes asjatu virisemise ning valitsuse kirumise asemel eelistavad ise tegutseda.

Tunnistan, et ma ei ole suur kommentaaride lugeja, kuid sel korral ei saanud nii, et neid ei vaata. Hea, et vaatasin, keegi kommentaator nimega "10 000 000$" tegi mu tuju taas heaks. Avaldan ka selle täismahus, kahjuks ei saa ma aga teda ennast tänada ja avaldamiseks luba küsida. Kommentaar loo "Kas aumeeste asi?" juurde 13. märtsil kell 03.56:

Järjekordsed "saelauad" toimetusest ehk Sakalasse eksinud endine Reformierakonna piirkonnajuht ei saa kohe kuidagi partei- ja tööasju lahus hoida. Lääge demagoogia ja mustvalge hoiak heidab kogu toimetusele puberteedipunnilise varju. Olemas on valed inimesed ja õiged inimesed, valetajad ja mittevaletajad jne. Lihtne maailm! Mis puudutab kuluhüvitise kasutamist n-ö lauapealsete asjade jaoks, siis sellest patust pole parteist olenemata pea keegi puhas. Endine Reformierakonna noortejuht võinuks tasakaalu huvides välja tuua ka oma kaasvõitleja korraldatud 65 000-kroonise "valijatepeo" või ühe teise kaaskondlase, kelle luksusauto nõuab maksumaksjatelt iga kuu 9000 (kokku 12 000) krooni. Just taoliste faktide puhul kuluks poliitkordamine hädasti ära. Värdja-teemat heietades teevad teatud väljaanded endale karuteene: halvustades inetu sõna ütlejat, toetatakse tahtmatult hoopis tema üürilisi. Kahjuks tuleb tõdeda, et tegemist on pehmelt öeldes mitte eeskujuliku perekonnaga, kelle elukohta teavad politseinikud peast. Mida arvata näiteks 13-aastasest neiust, kes on koolikohustuse täitmata jätmise, varguste ja alkoholi pruukimise pärast mundrimeestega lausa "sõprussuhetes"? Mis veel inimeste kõlbelist palet puudutab, siis viimasel ajal pakub järjest enam jutuainet üks kõrge ametimees, kes näikse suutvat inimeste keskel viibida vaid konjakipilve saatel. See pole sugugi vaid viimaste aastate sümptom! Meenutage vaid üht meediasse jõudnud juhtumit välisministeeriumi ametnikuga, kes oli julgenud härrat hääs eesti keeles ausalt joodikuks nimetada. Kui ikka inimene suudab viibida avalikkuse ees üksnes vägijookide abil, on ta ilmselgelt valinud vale eluala.