Emakeelest

Kirjutan järgmise sissekande kaunile emakeelepäevale tagasi vaadates.

Palju on räägitud meie seadustes esinevast raskesti arusaadavast keelest - kantseliitidest, võõrsõnadest ja keerukast lauseehitusest. Tegin väikese eksperimendi. Vaatasin läbi sel nädalal Riigikogus suures saalis menetluses olevad eelnõud ja toon siin mõned näited ning pean tõdema, et minu lühiuurimuse tulemusena olukord väga hull polnudki.

Üks näide peaaegu kilomeetri pikkusest lausest ja ka seaduse nimi põnev (Äriseadustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 "Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta" rakendamise seaduse muutmise seadus):
(1) Kui mitterahalise sissemakse esemeks on väärtpaberituru seaduse § 2 1. lõikes nimetatud väärtpaberid, mis on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturule väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud investeerimisfondi osakud ja tuletislepingud, ei pea audiitor kontrollima mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist, kui mitterahalise sissemakse esemeks olevaid väärtpabereid hinnatakse kaalutud keskmise hinna alusel, millega on nendega kaubeldud ühel või mitmel reguleeritud väärtpaberiturul kolme kuu jooksul enne mitterahalise sissemakse tegemise kuupäeva.

Huvitavad sõnu ja väljendid:

• seaduse normitehniline märkus
• kasumieraldis
• likvideerimisjaotis
• kaitseringkond
• käsuõigus
• rahustustool

Kuna ma sealt midagi põnevat ja meeliülendavat ei leidnud, siis otsustasin veidi internetis kolada. Otsisin uudissõnu ja väljendeid. Mõned näited:

• vihver ehk wifi-ruuter
• lõimumine ehk integratsioon
• uudissõna ehk neologism
• täisleppimatus ehk nulltolerants
• rakkerühm ehk erioperatsiooniks moodustatud väeüksus
  

Ka nii võib uusi sõnu välja mõelda (internetist):
Altkäemaks - illegaal-manuaal investeering
Kirikurott - klerikaalnäriline
Koosolek - oraalbakhanaal / kõneorgia
Loll - intellektioponent ehk mõistuse suhtes opositsioonis asetsev subjekt
Ninatark - nasaalgeenius
Puupea - dendrodebiilik
Püstihull - vertikaalidioot
Salaarmuke - illegaalne seksuaalsatelliit
Sõimusõna - vulgaarverb
Sõjakavalus - militaartillikas
Vallavaene - munitsipaal-asotsiaal
Võimunälg - poliitapetiit
Talutüdruk - agraarbeib
Tühijutt - blankomonoloog
Lõpetuseks lõiguke Karl August Hermanni sulest "Wõõraste sõnade kirjutamisest Eesti keeles".

"Kui üks osa wõõrastest sõnadest ümber muudetakse ja teist mitte, kus on aga siis wahe ja piir? Siin ep raskus on, sest sõnu on kaunis hulk. Järjekindlus (consequenz) nõuab, et kui üks jagu sõnu ümber muudetakse, siis muudetagu ka teine, wõi kui üks jagu wõõra näoseks jääb, siis jäägu ka teine. Nüüd oleks kõik need wõõrad sõnad, mis b, d, g tähtedega algawad, üles otsida ja siis otsust wõtta. Siin juures on kõige parem Soome kirjawiisi silmas hoida, kui ka mitte igal pool järele teha."